Kasuta seda võimalust, et lumi on lõpuks maas ja õpeta nende soovituste järgi oma laps suusatama

Kui esimesed suusasammud teha kümneaastaselt, läheb korralikult sõitma õppimine tavaliselt suure vaevaga. Selleks, et laps murdmaasuusatamisest hilisemas elus tõeliselt mõnu tunneks, tuleks ta suuskadele panna kindlasti enne kooli, juba 3-4aastasena. Mida varem alustada, seda kergem on õppida!

Tegelikult võib kaheaastaselegi poisile või plikale suusad alal panna ja teda nendega jalutama ning libisema julgustada.

Kuidas siis õpetust alustada?

• Esimese asjana pane endale suusad alla, et saaksid koos lapsega suusatada. Eeskuju innustab ning suuskadel liikumise saladusi on niiviis lapsele ka hulga kergem selgeks teha, kui raja kõrval käsklusi jagades.
• Ära siiski liiga palju kamanda, lapsel võib vastumeelsus tekkida. Lase tal endal proovida ja katsetada, kukkuda ja tõusta. Julgusta ning kiida. Vajadusel ka lohuta – kui kukkumine pisut haiget on teinud.
• Alustuseks ära lapsele keppe kätte anna, las ta harjutab ilma keppideta liikumist. Kepid ajavad rütmi segamini ja käed-jalad kipuvad sellisel juhul koordinatsioonivabalt ringi sehkendama. Ilma keppideta liiguvad käed vabalt ning laps leiab suusatamiseks vajaliku rütmi hoopis kiiremini.
• Vali esimeseks suusasõiduks hästi lauge kallakuga nõlv, kus on olemas klassikajälg ning õpeta lapsele laskumine selgeks. Lase tal võtta sügav kükkasend ning palu seda hoides nõlvast alla libiseda, üks jalg teisest pisut eespool. Sellises asendis on väga hea tasakaalu harjutada. Jälgi, et nõlv oleks vaid kerge kallakuga ning et hoog suureks ei läheks – kiirus võib lapses hirmu tekitada.
• Kuigi uisustiil on väga popp, tuleb suusatama õppimisel alustada siiski klassikalisest sõiduviisist – see sobib lapse kehaehitusega paremini (liikumine toimub otse edasi, on sümmeetriline ning käed ja jalad töötavad võrdselt, hüppe- ja põlveliigesed ei väändu).
• Oluline on õpetada, et libisemine toimub ühel (eesoleval) suusal, mitte kahel korraga. Ja seda on hea harjutada just keppideta sõites.
• Ka uisutehnika nõuab ühel jalal libisemise oskust, kuid seda võiks proovida alles siis, kui laps on suuskadel kindla tasakaalu saavutanud ja oskab laskuda. Selleks võib sõltuvalt harjutamise sagedusest kuluda rohkem kui üks talv.
• Õppida võib nii puu- kui plastiksuuskadega. Küll aga peaks kohe alustama suusaabastega, mitte tavaliste saabaste külge kinnitatavate suuskadega. Nendega on õiget tasakaalu tunduvalt raskem saavutada (jalg ei püsi suusal ja võib hoopis lahti tulla) ning hiljem tuleb ümber õppida. Kummide ja kannapingutitega suusad kõlbavad vaid suuskadel jalutamise õppimiseks.
• Täiesti vabalt võib esimestel aastatel kasutada laenutatud varustust, sest laps kasvab kiiresti ning suusavarustus on küllalt kallis. Kepid peavad ulatuma õlgadeni ehk olema 85% kehapikkusest, et laps saaks õigesti ja korralikult tõugata.
• Oluline on suusatada võimalikult sageli, mitte palju korraga. Kolm korda nädalas 15-30 minutit korraga on väga hea, sealt edasi laps juba väsib. Suusatama minnes võta ka kelk kaasa, et laps saaks pärast trenni lõbusalt mäest alla lasta.
• Esimestel suusasõitudel võiks lapsel seljas olla talvejope või -kombinesoon ning käes labakud. Peamine, et külm ei hakkaks. Hiljem, kui väike suusataja juba libiseda suudab ning näiteks kilomeetri suusatamisega hakkama saab, võib labakud asendada sõrmikute ja jope kergema suusariietusega. Taas tuleb jälgida, et lapsel külm poleks.

Suusatreener Kaarel Zilmer on välja andnud raamatu „Juku suusakool“, milles õpetavad lapsi suusatama tuntud Eesti suusatajad. Sellest saad oma lapse suusatama õpetamisel inspiratsiooni ammutada.

Allikas: Internet