10 superoskust, mida valdavad vaid emad
Suudad haigusepojukese juba kilomeetri kauguselt ära tunda
See oskus ei arene välja enne, kui sa oled emaks saanud. Emad aga, nagu parimad selgeltnägijad, raalivad mitte ainult oma laste vaid peagi ka teiste pereliikmete ja isegi kolleegide esimesed haiguseilmingud välja juba enne, kui tõbine ise enda haigeksjäämist märkabki. Sa oled võimeline ütlema, kas sinu lapsel on palavik ilma, et sinu käsi tema otsaesist puudutaks. Piisab sellest, kui lapse silmadesse vaatad. Suudad ka suurepäraselt vahet teha, kas nohu on allergiast või viirusest. Sul on mõlemaga piisavalt kogemusi. Sinu oskused arenevad täiuslikuks ka iivelduse erinevate staadiumite defineerimisel. Ainult pilgust sinu lapse näkku piisab, et jõuda arusaamiseni, kas autos tekkinud iiveldusega veab välja bensiinijaama, teeperve või autos oleva kilekotini.
See, et sa oled oma lapse ema, on parim garantii teadmisele, et oled ka tema parim ravim. Ükskõik, kas tegemist on kriimustada saanud sääre või hingega — ema pakub parimat leevendust. Hirmuunenäod, pettunud lootused, marraskil põlv — memme musi on see, mis parimal moel neid vigastusi ravib. Ja ema lohutav kallistus on lapsele parimaks raviks terve elu jooksul.
Sa tead täpselt, millal ja mille pärast läheb kas kisaks või kismaks. Sa tead seda juba enne, kui see juhtub, sest sul on selles vallas lühikese ajaga väga palju kogemusi kogunenud. Sinu mees võibolla arvab, et pole vahet, kas ta toob poest karamellijäätise või šokolaadijäätise, kuid sina võid hakata loendama sekundeid, mis eelnevad paratamatule kriisile, juba alates sellest hetkest, kui ta nende jäätistega läheneb ja sa näed, et need pole sugugi need sordid, mida lapsed silmas pidasid, kui nad ütlesid sõna jäätis. Poes, kodus, pargis — sa tead alati, millal ja miks on oodata korralikku jonnihoogu. Sa võiksid registreerida ennast kriisireguleerijaks ja sa saaksid suurepäraselt hakkama. Oskad näha seda, mida teised ei märka, ehk mustade pillvede ähvardavat kogunemist enne tormi. Ennustaja.
Enne lapsevanemaks saamist teadsid muidugi, millal ärgata, tööle minna ja koju tulla, kuid tõeliseks stopperiks saad siis, kui oled ema. Ilma igasuguse kellata tead, millal laps ärkab, kui pikad on pausid tema uneaegade vahel, millal ta näljaseks muutub ja millal viimati ise pessu said. Poes käies tunnetad täpselt, kui palju sul on aega, et oma ostud ära teha, et saaksid lapsed magama enne, ku nad virilaks muutuvad. Sa õpid aega nii hästi mõõtma, et oskad peagi lihtsalt sisetunde järgi öelda ka seda, kui kaua pesumasin töötab või kui kiiresti laps trepist üles vanemate magamistuppa jõuab, et teie väheseid väljamõõdetud intiimhetki veelgi lühemaks muuta.
Muidugi ei taha ükski vanem endale tunnistada, et laps pole temaga alati aus, kuid elu näitab, et seda juhtub ja mitte vähe. Lapsed valetavad väga erinevatel põhjustel ja peagi õpib ema eksimatult aru saama, millal laps tõtt ei räägi. Kuidas aga emad laste valedele reageerivad, see on muidugi erinev. Mõned emad annavad kohe teada, kui lapse luiskamast tabavad, teised ei tee sellest numbrit ja ootavad, et laps õpib ise valetamise tagajärgedest ja ehk kasvab valetamise ning fantaseerimise perioodist välja. Et lapsed katsetavad piire ja oma võimet vanemaid mõjutada, see on nende loomulik liikumine iseseisvumise poole. Kui nad seda tehes valet kasutavad ja ema selle ära tabab, siis on see üks samm arengu suunas, mida ema nüüd suunata saab. Et emad on täiuslikud valedetektorid, seda ei tohiks ka nende abikaasad ära unustada.
Kui sa enne olidki tõeline täiuslikkuse ihaleja kõiges, mida tegid, siis emaks saades õpid oma jõu ja taluvuse piire üpris kiiresti tundma. Ja ühel ketkel tead, et nüüd on aeg mõned asjad ootele jätta, kui tahad oma vaimset ja füüsilist tervist säilitada. See, et sa jätad sel korral pesu pesemata ja mänguasjad kokku korjamata (sest pesu ei kao ju mustapesukorvist tegelikult kusagile ja mänguasjad on tõenäoliselt ka homme seal, kus täna), võib päästa su läbipõlemisest. Sa õpid süütundeta ignoreerima pilke, mis sind saadavad, kui su laps tänaval jonni käima tõmbab või kui oled tal lubanud ühte jalga kollase ja teise sinise saapa tõmmata, et suuremat kisa vältida. (Sinu saapavahetajast lapsest võib ju hiljem ka kuulus stilist saada.)
Sa õpid kiiresti, millal sinu laps vajab lohutust ja mõistmist ning toetavaid lugusid sinu endaebaõnnestumisest või piinlikest hetkedest rohkem, kui loengut sellest, kuidas ta tegelikult oleks pidanud käituma. Emad teavad, millal kallistus on parem kui süüdistus.
Noored emad, kes esmakordselt lapsevanemaks saavad, kutsuvad tihtipeale iga beebi aevastuse peale kiirabi, kuid kogenud ema teab suurepäraselt, millal on olukord kujunenud selliseks, et vaja on arsti sekkumist. Sa oled oma last nii hästi tundma õppinud ja nii palju läbi elanud, et juba tead, millal ise tegutseda ja palavikku alandada või jääkott põrutada saanud kohale peale panna ja millal on vaja professionaali abi.
Ja see on lausa erakordne, kuidas emad teavad pea iga eseme asukohta kodus. Isegi kui lapse tuba näeb välja selline nagu oleks mänguasjapoes just plahvatus toimunud, tead sina täpselt, kus asub tema lemmikasi, mida tal just nüüd ja praegu vaja on. Sa tead, kas see oli just diivani taga või ajalehe all. See oskus on elupäästjaks ka autosõidul maale. Kui laps ütleb, et ta ei jää ilma oma kiisuta autos kuidagi magama, siis sinu mees võiks endal käed küljest otsida, et kaasavõetud asjade hulgast see kaisukas leida, kuid sina tead täpselt, kust kotist see välja tõmmata. Ja päev on tänu sellele imelisele oskusele taas päästetud.
Iga vanem, kes on igavleva lapsega mõnes ooteruumis passinud, teab, kui väärtuslik on oskus lapse tähelepanu mõne mängu või tegevuse juures hoida. Muidugi vaataksid parema meelega, mis facebookis toimub, kui nii lapse, sinu enda, kui kõikide teiste ooteruumis olijate huvides on see, et sa pigem lapsega sõnamängu mängid või joonistamiskoha leiad. Kotis olevatest juukseharjast ja pastakastki saavad sinu käes muinasjututegelased ja sinu lapse ooteaeg on täis põnevust ning uusi lugusid.
Tänu sellistele õppetundidele, mida emaks olemine kaasa toob, õpid sa suurepäraselt lugema ka oma kolleege, sõpru, teenindajaid poes ja arendad oma emotsionaalset intelligentsust paerimini kui ühelgi teisel viisil.
Allikas: rd. com
