Dagmar Heringase (33) pere pole kunagi olnud väga suur telerivaataja ega kinoskäija, kuid kui selleks siiski aega jääb, valitakse hoolikalt, mille vaatamisele aega kulutada. Esimestel eluaastatel Dagmari tütart Laurat (8) teler ei ahvatlenud. Lasteaeda minnes hakkas huvi vähehaaval siiski kasvama. Nii sai tüdruku esimeseks suureks lemmikuks joonis­filmisari “Muumioru lood”, veidi hiljem lisandusid “Bullerby lapsed”, “Tjorveni lood”, “Nils Holgersson”, “Hotell Transilvaania” ja kõikvõimalikud printsessi-teemalised multifilmid. Need olid Dagmari arvates igati eakohased ja vägivallavabad, seetõttu ei pidanud ta vajalikuks tütart telerist eemale tõrjuda.

Nüüd, kui Laura käib juba teises klassis, on ta lisaks multi- ja perefilmidele hakanud huvi tundma ka dokumentaalfilmide ja päriselust kõnelevate eesti sarjade vastu. Tüdruk vaataks rõõmuga nii “Saladusi”, “Pilvede all”, “Padjaklubi” kui ka “Suletud uste taga”, kuid ema leiab, et need pole talle veel päris eakohased. “Kui midagi väga häirivat ei ole ja ma ise olen samuti kuulderaadiuses, pole ma teda elutoast ära ajanud või programmi vahetanud. Üldjuhul aga leian, et sageli sisaldavad seriaalid siiski äärmuslikke olukordi, mida kaheksa-aastane veel mõistma ei pea,” selgitab Dagmar.