Need põnevad omadused pärid oma vanematelt

Sul on pruunid silmad nagu emalgi ja pikad jalad sarnaselt isaga. Kui järele mõelda, on sellised asjad uskumatud: iga füüsilise osa oma kehast oleme pärinud vanematelt, koopiatena nende geenidest. Kuid mida me esivanematelt lisaks sellele veel kaasa saanud oleme?

Viimaseid geneetikaalaseid uurimistöid sirvides võib huvitavaid fakte leida. Toome välja kümme asja, mis on meile pärandatud meie vanemate poolt.

1. Vere kõrge kolesteroolitase

Paljud inimesed usuvad, et vere kõrge kolesteroolitase on seotud sellega, mida nad söövad. Tavapäraselt arvatakse, et kui tahad elada pika ja õnneliku elu, tuleb süüa puu- ja köögivilju ning teha hoolega trenni.

Kuid mõnikord ei sõltu vere kõrge kolesteroolitase mitte elustiilist, vaid hoopis geenidest. Ühel igast viiesajast inimesest esineb geneetiline mutatsioon, mille tõttu kolesterool nende veres kuhjub. Neil on vere kolesteroolitase kõrge isegi siis, kui nad ei söö mitte midagi peale köögiviljade.

2. Mehed pärivad kiilaspäisuse emalt

Üks geenidest, mis mängib rolli kiilaspäisuse tekkes, paikneb X-kromosoomis ja mehed pärivad selle oma emalt. Kuid ära siiski kiirusta ema taganevas juuksepiiris süüdistama – kiilaspäisuse tekkes mängivad rolli ka teised geenid, sealhulgas need, mis pärinevad ka isalt. Ning enamgi veel – juuste kaotuses on süüdi ka keskkonnafaktorid.

3. Akadeemiline edukus

Kui ema oma lapsega sõitleb, et too sai koolis halva hinde, ning viitab, et tema õppis omal ajal palju paremini, siis mingis mõttes on tal õigus. Akadeemiline edukus sõltub 55 protsendi ulatuses tõesti geneetilisest pärandist. Selle eest, kui hästi sul koolis läheb, vastutavad tuhanded geenid. Seega, kui su vanemate õpitulemused olid head, on sinus varjul suur potentsiaal.

4. Armastus kohvi vastu

Kas sa jood palju kohvi? Kui jah, siis on selles süüdi geenid. Teadlased viisid läbi võrdleva uurimuse, milles osalesid inimesed, kes ilma kohvita üldse pole võimelisedelama ja need, kes seda vabalt teha saavad. Selgus, et viimastel on olemas teatud geenikomplekt, mis kofeiini nende organismis aeglasemalt imenduma paneb. See tähendab, et nad ei tunne energiasööstu saamiseks mingit vajadust regulaarselt kohvi juua.

5. II tüüpi diabeedi avaldumine noores eas

II tüüpi diabeet avaldub tavaliselt vanemas eas. Kuid mõnikord haigestuvad sellesse ka lapsed ja aktiivse eluviisiga täiskasvanud. Selles on küll süüdi geneetiline mutatsioon, kuid oma rolli mängivad haiguse avaldumisel kahtlemata ka halvad toitumisharjumused.

6. Värvipimedus emalt

Võimetus erinevate värvide vahel mitte vahet teha on sageli niisugune asi, mille inimene pärib geenidega. Selliste geenide edasikandjateks on tihti emad ja värvipimeduse käes kannatajateks pojad. Sest enamasti on just mehed need, kes värvipimeduse käes kannatavad. Põhjuseks on asjaolu, et poistel ei kompenseerita ainsat emalt saadud vigast geeni, samas saavad tütred isalt n-ö „kiirabilise iseloomuga“ teise X-kromosoomi lisaks.

7. Laktoositalumatus

Võib tunduda üllatav, kuid 65 protsendil täiskasvanutest on laktoosi ehk piimasuhkru seedimise võime langenud. Ja selle eest vastutab üks kindel geen. Kui laps on alles sündinud, vajab ta ellujäämiseks piima ning organism toodab laktoosi seedimiseks vajalikku ensüümi. Kasvades aga inimese võime piimatooteid omastada väheneb. Vaid osadel inimestel on olemas geen, mis lubab neil seedida tulemuslikult ja probleemideta kõiki piimatooteid.

8. Võime juhtida autot

See, mida paljud inimesed juba ammu kahtlustanud, on nüüd ka teadlastelt kinnituse leidnud: mitte igal inimesel pole olemas loomupärast võimet sõidukit juhtida. Võid selgeks õppida kõik reeglid ja eeskirjad ning ka eksamid ära teha, kuid kui sinu geenipagasis on olemas geenid, mis mõjutavad orienteerumisvõimet, reaktsioonikiirust või mälu, siis pole autorooli istumine just parim mõte. Kui sa seda siiski teed, oled haavatav sõidu ajal segamise suhtes ning sul on suurem risk sattuda õnnetustesse. Teadlaste arvates on sellised geenid olemas lausa 30-l protsendil elanikkonnast.

9. Lühinägelikkus

Tõenäosus, et inimesel on olemas või tal areneb välja lühinägelikkus, on pärilik. Kui mõlemad vanemad on lühinägelikud, on tõenäosus, et see lapselgi välja areneb, umbes 50 protsenti.
Teadlaste arvates aga ei saa kõike, mis puutub lühinägelikkusse, siiski geenide arvele kirjutada. Need, kes veedavad arvuti taga vähem aega ning silmade ülepingutamist vältida suudavad, kannatavad vähem ka lühinägelikkuse all.

10. Populaarsus

Võib tunduda uskumatu, kuid inimese populaarsuse saladus on peidetud geenidesse. Harvardi teadlased jõudsid sellisele järeldusele pärast aastatepikkust vaevanõudvat uurimistööd. Nad usuvad, et aegade alguses seati need, kellel oli infot toiduallikate ja inimesi varitsevate ohtude kohta, sotsiaalse grupi tähelepanu keskmesse. Ja nad andsid selle omaduse oma järglastele edasi. Inimestel, kellel need geenid olemas on, on kaaslaste hulgas populaarsed ning nendega tahetakse sõbrustada. Kuidas need omadused aga täpselt päranduvad, selle väljaselgitamisega veel tegeletakse.

Allikas: brightside.me