Rasedusaegsed kõhuprobleemid — mida millise häda korral teha?

Rasedail võib tekkida mitmesuguseid kõhuprobleeme, millest osale on võimalik leida lahendus käsimüügis olevate ravimitega, kuid on ka sellised, milliste puhul on kindlasti vajalik arsti konsultatsioon või ka haiglaravi.

Kõhuvalude puhul on peamine osata eristada, missuguse iseloomuga valu on tingitud pingutusest (nt tekkinud oksendamine või kõhulahtisus) ja mis puhul on kõhuvalu tingitud mõne organi (nt pimesool) haigestumisest. Seejärel on võimalik otsustada, kas piisab näiteks lihtsalt puhkamisest, on vajalik arsti konsultatsioon või ka haiglaravi.

Emaka toonused

Emaka toonused võivad olla nii ohutud kui ka haiglaravi vajava iseloomuga. Üks kindlatest haiglaravi vajavatest juhtumitest on emaka toonused, mis esinevad rasedal valulikuna, kõvaks/toonusesse läinud kõhuga ja regulaarsetena (3–10 minuti tagant) ning ei vähene ega leevendu ka rahuolekuasendis. Toonuste kestes on vaja kindlasti pöörduda haiglasse, eriti kui rasedus on alla 37/38 rasedusnädala, kuna võib esineda enneaegse sünnituse oht.

Teisalt võivad emaka toonused tekkida ka emaka suurenemisest ja lapse liigutamisest ema kõhus. Need erinevad haiglaravi vajavatest toonustest selle poolest, et ei ole valulikud ja mööduvad kiirelt. Tavaliselt aitab nende vastu puhkus, rahuolekuasendis olemine ja ka magneesiumi tarvitamine.

Iiveldus

Rasedusaegse iivelduse vastu aitab söömine väikeste portsjonite kaupa, piisav vedeliku tarbimine ja mitte väga vürtsikate/hapude/soolaste toitude söömine. Kui iiveldus muutub juba sagedaseks oksendamiseks (mida juhtub päevas mitmeid kordi), siis on vajalik arsti konsultatsioon. Arst saab raseda vajadusel suunata haiglasse veenikaudsele tilkinfusiooniravile. Enamasti toimub ravi haiglas, kus patsient rasedusega arvel on. Iiveldus taandub tavaliselt 3.–4. raseduskuu lõpuks, kuid kui see siiski edasi kestab, peaks kindlasti pöörduma rasedust jälgiva ämmaemanda, naistearsti või perearsti vastuvõtule, et välja selgitada, kas iiveldus on tingitud hoopis mõnest haigusest (näiteks kilpnäärmeprobleemid, rasedusaegne kolestaas, äge maksahaigus). Vahel võib oksendamine olla tingitud ka lihtsalt vale või ebasobiva toidu söömisest (nt riknenud produktid, liiga suur portsjon vms). Selle vastu aitavad hästi apteegist ostetud söetabletid.

Kõhulahtisus

Kõhulahtisust on enamasti samuti võimalik ravida apteegi käsimüügis pakutavate ravimitega, näiteks suukaudse pulbri abil, mis sisaldab diosmektiiti. Samuti kuulub ravi juurde tasakaalustatud toitumine ja piisav vee joomine. Tavaliselt mööduvad kõhulahtisusega kaasnevad haigusnähud paari päeva jooksul ning ei vaja arsti järelevalvet.

Kõhukinnisus

Kõhukinnisus on üsna sage rasedusaegne probleem. Seda tekitab raseduse ajal suurenev emakas ja kõrgenenud progesteroonitase, mis aeglustab soole motoorikat. Samuti võib kõhukinnisus olla tingitud raseduse ajal kasutatavatest rauapreparaatidest.

Kõhukinnisust aitab rasedail vältida kiudainerikka toidu söömine, piisav liikumine, piisava koguse vedeliku tarbimine. Kui ka nende soovituste järgimisel on kõhukinnisus rasedale probleem, võib abiks olla suukaudne laktuloosisiirupi, mis vähendab jämesoole pH-d ja suurendab vedeliku kogunemist soolde, kergendades selle väljutamist. Raseduse kestel tuleks hoiduda stimuleeriva toimega kontaktlahtistite kasutamisest, kuna see võib tekitada emakalihaste reflektoorseid kokkutõmbeid, suurendades enneaegse sünnituse riski.

Üheks kõhukinnisusega kaasuvaks ebameeldivaks probleemiks võib olla kõhugaaside teke. Nimetatud vaevuseid saab kergendada apteegis müügil olevate preparaatidega, mis sisaldavad simetikooni. Simetikooni sisaldavad ravimid on raseduse ajal lubatud, kuna need ei imendu seedetraktist verre.

Kõrvetised

Väga sagedaseks rasedail esinevaks kõhuvaevuseks on kõrvetised, mida kogeb umbes 30–50% lapseootel naistest. Kõrvetised on tingitud lapse kasvamise ja arenguga kaasuvast emaka suurenemisest. Suurenev emakas hakkab suruma teistele organitele ning tekivad kõrvetised. Sellistel puhkudel on esmasteks ravimiteks preparaadid, mis ei imendu seedetraktist organismi (antatsiidid, sukralfaat). Apteegis olevatest käsimüügiravimitest võib kasutada ravimeid, mis sisaldavad ranitidiini või omeprasooli.

Kõiki raseduse ajal kasutavaid ravimeid tuleb tarbida mõistlikus koguses ja vastavalt apteekri juhistele. Kindlasti ei tohi ületada maksimaalselt lubatud annuseid. Annuse suurendamine üle maksimaalse lubatud piiri ei lisa näiteks valuvaigisti puhul valu vaigistavat efekti, küll aga suurendab kõrvaltoimete tõenäosust. Kõrvaltoimed omakorda võivad raseduse ajal põhjustada mitmeid komplikatsioone ning vajada haiglaravi. Ükskõik, missuguse valuga on tegemist, tuleks lapseootel naisel pöörduda valude mitte taandumisel ja nende suurenemisel arsti vastuvõtule.

Allikas: Kliinik.ee, Apteeker