Toitumisterapeut: laste käitumine on paljuski seotud veresuhkru taseme kõikumisega
Kui laps tarbib liigselt suhkrut ja rafineeritud süsivesikuid, siis tekivad reaktiivse hüpoglükeemia tulemusena väsimus, ärrituvus, masendus ja agressiivsus, väheneb võime oma impulsse kontrollida. Seega peaks lapse käitumisprobleemide korral esimese sammuna üle vaatama tema suhkrutarbimise.
Laste käitumine on paljuski seotud veresuhkru taseme kõikumisega, kirjutab toitumisterapeut Annely Soots kirjastuse Pegasus poolt välja antud raamatus “Laste toitumine ja tervis”.
Aastakümneid tagasi oli teist tüüpi diabeet vanemaealiste inimeste haigus ning lastel seda praktiliselt ei esinenud. Varem nimetatigi teist tüüpi diabeeti täiskasvanuea diabeediks. Nüüd aga on see diabeedivorm saamas ka lastel tavaliseks.
Diabeedieelne seisund ja diabeet
Lastel on 2. tüüpi diabeedi kujunemise riskifaktoriteks ülekaal ja sellega kaasnev insuliinresistentsus ning perekonnas esinev diabeet. Ülekaal on kõige tõsisemaks riskifaktoriks. USA-s näiteks on peaaegu iga viies laps ülekaaluline, ning ülekaalulisuse korral on šanss haigestuda diabeeti rohkem kui kahekordne. Eestis on teatud vanusegrupis pilt umbes sarnane, 11–15 aastaste õpilaste hulgas oli 2010. aastal ülekaalus 17% poistest ja 11% tüdrukutest.
Liigset kehakaalu ja rasvumist soodustavad ebatervislikud toitumisharjumused, eeskätt kiirete süsivesikute ning „halbade rasvade“ liigne tarbimine, füüsilise aktiivsuse puudumine, kaasasündinud eelsoodumus ning hormonaalsed probleemid. Sarnaselt täiskasvanutega on ka lastel diabeedirisk seotud rasva kogunemisega kõhuõõne piirkonda, just selline rasvumismuster tõstab insuliinresistentsuse ja teist tüübi diabeedi riski märgatavalt.
Diabeet ehk suhkrutõbi on ainevahetushäire, mis on tingitud vähesest insuliinitootmisest kõhunäärme poolt või insuliini toime nõrgenemisest. Eristatakse 1. tüüpi ehk insuliinsõltuvat ja 2. tüüpi ehk insuliinsõltumatut diabeeti.
Diabeedi sümptomid lastel
Diabeedi sümptomid arenevad tavaliselt aeglaselt. Teist tüüpi diabeet võib kaua kulgeda sümptomiteta ning see võidakse avastada juhuslikult vereprooviga. Esimesteks tunnusteks on sageli suurenenud janu ja sagenenud urineerimine. Kui lapsel tekib mõni järgmistest probleemidest, tuleks temaga arsti poole pöörduda ning paluda teha vereproov.
Kaalulangus ilma selge põhjuseta
Suurenenud janu ja söögiisu, ja seda ka pärast sööki
Suukuivus
Sage urineerimine
Jõuetus
Hägustunud nägemine
Hingamisraskused
Haavade aeglane paranemine
Naha sügelemine
Käte ja jalgade tuimus ja kihelemine
Kõhuvalu, oksendamine
Muutunud käitumine
Sagedased infektsioonid
Kui II tüüpi diabeet jääb kaua diagnoosimata, on see ohtlik. Nagu juba öeldud, glükosüüluvad vere suhkrutaseme kõrgenemise korral keha valgud, ning see toob lõpuks kaasa väga tõsiseid terviseprobleeme. Tüsistusena kahjustuvad väikesed veresooned neerudes, silmades ja närvisüsteemis, võivad tekkida nägemisprobleemid kuni pimedaksjäämiseni, neerupuudulikkus, südamehaigused, vereringehäired ja närvikahjustused.
I tüüpi diabeedi puhul on vajalikud insuliinisüstid, teist tüüpi diabeeti saab aga enamasti kontrolli all hoida toiduga - selle diabeedivormi korral kehas küll toodetakse insuliini, kuid selle toime on insuliinresistentsuse tõttu puudulik. Küll aga peab pidevalt jälgima veresuhkrutaset, ning kui see toitumist korrigeerides ei normaliseeru, tuleb kasutada ravimeid.
Diabeedi ja südame-veresoonkonnahaiguste riski vähendamine toitumise abil
Ameerikas läbi viidud kolmanda Riikliku Tervise ja Toitumise Hindamise Uuringu (National Health and Nutrition Examination Survey - NHANES III) tulemustest nähtub selgelt, et diabeet on toitumise ja elustiiliga seotud haigus. Teist tüüpi diabeediga inimestest 69% ei ole olnud kehaliselt piisavalt aktiivsed (38% neist ebapiisavalt aktiivsed, 31% aga täiesti mitteaktiivsed), 62% sõid vähem kui 5 portsjonit aed- ja puuvilja päevas, 75% vastanutest said rohkem kui 30% päevasest kaloraažist rasvadest, sh üle 10% ulatuses küllastatud rasvadest (soovitatavad ülempiirid ongi vastavalt 30% ja 10%), 82% olid kas ülekaalulised (36%) või rasvunud (46%).
Oluline on suurendada kehalist koormust, langetada kehakaalu, vähendades eriti just kõhupiirkonna rasvumist. Selleks tuleb jälgida toiduainete suhkru- ja süsivesikutesisaldust, tarbida madala glükeemilise koormusega toiduaineid, süüa mõõdukaid portsjone suhteliselt sageli - soovitatavalt viis korda päevas, ning tarbida häid rasvu õigetes kogustes. Iga päev tuleks süüa 5-7 portsjonit aedvilja (tükeldatuna on 1 portsjon umbes klaasitäis). Puuviljadest valida vähem magusad, eriti kasulikud on marjad - need mõjutavad veresuhkrut vähem. Ideaalsed magustoidud on puuviljad ja marjad koos seemnete ja pähklitega.
Geneetilist eelsoodumust me muuta ei saa, kuid toitumise abil saame diabeedi ja südame-veresoonkonnahaiguste vältimiseks palju ära teha. Uuringutega on veenvalt tõestatud, et toitumist ja elustiili tervislikumaks muutes on võimalik ka riskirühma kuuluvatel inimestel haiguse väljakujunemist ennetada või pidurdada, haiguse olemasolul aga selle ravi toetada.
Pikemalt loe antud teema kohta raamatust “Laste toitumine ja tervis”, kirjastus Pegasus
