Mida teha, kui mees sinu tundeid ignoreerib?
Stereotüüpidega on asjad sageli kahtlased, kuid vaatamata kõigele on nõustajate sõnul abielumaailmas üsna tavaline olukord, et naised on emotsionaalsemad kui mehed. Ja see pole meeste süü, sugugi mitte. Inimesed lihtsalt on sellisteks loodud.
Mõtle kasvõi niisugusele olukorrale: kui väike tüdruk jalgrattaga kukub, haaravad vanemad ta kohe embusse ja suudlevad vaat et surnuks; kui aga poisiklutt oma tranduletiga külili prantsatab, kuuleb ta kõrval seisvalt isalt-emalt „pole midagi, tõuse püsti ja sõida edasi“ ning „mehed ei nuta, see pole üldse valus“.
Mehi on kasvatatud nii, et pehmete emotsioonide (hirm, haigetsaamine, häbi) asemel näitavad nad pigem välja agressiooni. Ning seetõttu ei tea nad vahel üldse, kuidas emotsionaalsel tasandil suhelda. Ning kui naine, kes on kasvatatud oma tundeid välja näitama, abiellub mehega, kes on kõva nagu kivi, võib tekkida frustratsioon. Naine võib tunda end emotsionaalselt täiesti eemaletõugatuna.
Mida siis teha, kui abikaasa su tundeid ignoreerib?
Esimene asi — ära vihasta. Hoolimata sellest, et su mees on aastakümneid kasvanud keskkonnas, kus teda on õpetatud tundeid maha suruma, on sul siiski võimalus muuta teie abielu soojaks, sügavaks ja hoolivaks.
1) Kiida teda, kui ta sinuga oma tundeid jagab
Ta ei pruugi seda teha väga sageli, kuid kui ta mõnikord siiski emotsionaalseks muutub, põimi oma käed talle ümber kaela ja kallista, tugevasti. Või poe talle kaissu. Või vaata õrnalt silma ja ütle lihtsalt „aitäh“. Väikegi positiivne tagasiside on pika mõjuga ning järgmisel korral on mees kindlasti veelgi tundelisem.
2) Õpi enesega toime tulema
Sa ei saa iga kord kohal olla, kui sinu lapsega juhtub midagi sellist, mis talle meelehärmi tekitab. Mõtle, kui palju kordi oled sa pidanud telefonis kuulma nutvat last ning ütlema talle „Oota!“ Iga kord, kui sa seda teed, õpetad talle, et endaga tuleb ise toime tulla. Teaduslikum sõna sellise olukorra kirjeldamiseks on eneseregulatsioon ning selle õpetamine oma järeltulijatele on kasulik. Lapsed õpivad emotsioone ohjama, enesedistsipliini ja tunnustust teenima, kui nimetada vaid mõned kasutegurid.
Ka täiskasvanutena saame me õppida, kuidas ise endaga paremini toime tulla. Näiteks kui midagi läheb valesti, ei tähenda, et peaksime selle üle alati kaeblema. Ja kui keegi saab vihaseks, ei pea me talle vihaga vastama.
Kui mees sinu jaoks emotsionaalselt n-ö saadaval pole, ei pea sa end tõrjutuna tundma. Võid hoopis õppida endaga toime tulema, näiteks loe head raamatut või helista sõbrale, seniks kuni abikaasa sulle tähelepanu pöörab. Mõnikord pead ootama kauem kui paar sekundit, see nõuab pisut pikemat kannatust ning enesega toimetulekut, kuid tasu selle eest on hindamatu.
3) Leia endale huvitavaid tegevusi
Nagu öeldud, pead sa mõnikord oma abikaasa tunnete järele ootama. Teda on aastakümneid õpetatud neid varjama ning vastupidine protsess ei kulge üleöö ega sekunditega. Ooteajal aga leia endale tegevusi, mis sulle huvi pakuvad — ühine raamatusõprade seltsi või spordiklubiga. Otsi toredaid sotsiaalseid kogemusi ja naudi aega sõprade seltsis. Kuid ära asenda abikaasat teiste suhetega, see võib palju suuremaid probleeme tekitada kui emotsionaalne ignoreerimine.
4) Võta midagi ette, et olukorda muuta
Kui su abikaasa oleks inimene, kes oma tundeid jagaks ja see tema jaoks loomulik oleks, siis ta teeks seda juba ammu ning sa ei tunneks ennast tõrjutuna. Kuid olukord pole lootusetu, seda on võimalik alati muuta. Loe enseseabiraamatuid, kohtu nõustajaga ning püüa asjadest aru saada ja olukorda muuta. Jah, nõustaja juurde minek võib pisut märgistav tunduda, kuid tegelikult on abielunõustamine väga võimas tööriist. Ära häbene!
Emotsionaalselt hästi häälestatud abielud on suurepärased. Kuid kui sinu oma hetkel selline pole, ei tähenda see, et sa seda kunagi ei saavuta. Need neli nõuannet aitavad sul olukorda muuta.
Allikas: familyshare.com
