Ole järjekindel lapsevanem, mitte teismelise sõpsik

Kartusest suhteid rikkuda, tahavad vanemad olla oma lastega sõbrad. Helgetel hetkedel on lahe avastada, et su sirguval lapsel on hea muusika­maitse või teil on sarnane huumorimeel, aga keegi peab tegema ka kasvatustööd. Mõtle enda jaoks välja piirid alkoholi tarvitamise, öösiti väljas käimise või pidude puhuks. Anna neist aegsasti lapsele teada ning pea ka ise edaspidi oma nõudmistest kinni.

Laste ja vanemate suhtlus on laialdaselt võtnud sõpruse vormi mitmel põhjusel. Vanematel on lastega järjest vähem ühist aega ning tundes seepärast süümepiinu, ei taheta neid väheseid hetki rikkuda. Emad-isad kardavad esitada lastele nõudmisi või valmistada neile pettumust. Paraku aga elu väljaspool kodu nõudmistest koosnebki. Oskamatus pettumustega toime tulla, neile alla jääda veab noori 20. eluaastates tihti kriisi.

Ära tekita tüli pisiasjadest

Suhtlus teismelisega võib kujuneda kaevikusõjaks. Et omavaheline suhtlus ainult kraaklus poleks, tõstata probleeme pigem oluliste asjade puhul. Ära nääguta tühjade jogurti­topside või tolmurullide pärast, sest segamini tuba on teismelise elu pärisosa. Pole mõtet raisata hingeõhku selle peale, kui teismeline on isekas, tujukas ja kohati letargiline, püüa sellest huumoriga üle olla.

Paraku on ka valetamine teismeliste maailmas tavaline. Seepärast ei maksa tuumapommiga paugutuma hakata, küll aga seleta rahulikult, miks valetamine pole talutav ja kuidas see vähendab omavahelist usaldust.

Kuluta oma autoriteeti oluliste sõnumite edastamiseks. Võta julgus kokku ja aruta pojaga selle üle, et porno pole päriselu ja naised tegelikult ei käitu sedaviisi. Räägi tütrega, et kui peol keegi ilmselgelt avaldab soovi temaga seksida, siis ei tasu itsitades või flirtides segaseid sõnumeid saata.

Üksindus sünnitab pahandusi

Töö või isikliku eluga hõivatud lapsevanemad peavad juba 10–11aastaseid lapsi sedavõrd tublideks, et üksi hakkama saada. Lapsed tulevadki hästi toime külmkapi ukse avamise ja diivaninurgas nutitelefoni näppimisega. Päevade, kuude ja aastate kaupa üksi olemine sigitab hinge üksinduse, mis ajab tänavale sõpru otsima või laotab vähehaaval laiali depressiooni­loori. Teismeliste kehas toimuv keemiamöll teeb nad justkui puudega inimesteks. Kui lisandub veel mõni ootamatu kriis, nagu vanemate lahkuminek või ebaõnnestumine koolikatsetel, tuleb rinda pista tõsisemate käitumisprobleemidega.