Toitumine + treening
Niisiis mitte suurenenud kehakaal pole ohutegur number üks, vaid see, kuhu rasv on kogunenud. Inimestel on see erinev, naistel ladestub rasv rohkem puusadele-reitele, meestel vööpiirkonda. Mõistagi pole kogu kõhule kogunenud rasv sisemine rasv. Üleliigne toiduga saadud energia koguneb samal ajal ka naha alla, kõhule ikka kõige rohkem.
Kõhurasva puhul kehtib igihaljas retsept: tasakaalus toitumine + õige treening. Mis tähendab, et toidusedelis tuleb kahandada suhkru ja halbade rasvade kogust ning olla kehaliselt aktiivne. Rasvaimuga saab küll vähendada nahaalust rasvkudet, kuid see ei mõjuta kõhuõõnes organite ümber asuva vistseraalse rasva hulka. Nagu ka pole võimalik treeningutega kaotada üksnes kõhupiirkonnale kognenut – rasvkude hakkab ühlaselt vähenema kõigis kehapiirkondades. Esimesed tulemused on näha näolt ja kätelt, viimasena kahaneb rasv kõhult.

Stessinäitaja
*Teaduslikult on tõestatud, et pidevalt stressis olevatel normaalkaalus naistel ladestub rasv suurema tõenäosusega just kõhupiirkonna ümber.
*Vistseraalrasv toodab juurde stressihormooni kortisooli ja vähendab hea enesetunde hormoonide endorfiinide tootmist. Kõhuõõnerasva vähenemine = tuju paranemine.
*Tõsine terviserisk pole mitte suurenenud ülekaal, vaid see, kuhu rasv on kogunenud.
*Stressis inimesel on uneprobleemid, magamatus põhjustab rasva ladestumist.
*Kroonilise stressi maandamine jooga, meditatsiooni, massaaži ning 8-tunnise une abil võib stabiliseerida või lausa vähendada kaalu.
Allikad: kehadiagnostika blogi; arst.ee; kliinik.ee; tervishoiumuuseum

Hea teada: kaks eri rasvkudet
*Perifeerne rasvkude – nahaalune rasvkude, mis moodustab 80% kogu organismis olevast rasvkoest.
* vistseraalne rasvkude – kõhusisene rasvkude
* Vistseraalrasva hulka saab arvutada spetsiaalse kaaluga, mis analüüsib organismi koostist bioelektrilise impulsi meetodil. Eri mõõteriistadel võivad soovituslikud vahemikus erineda, kuid enamasti peetakse normaalseks vistseraalse rasva näitu 1–9.

Artikkel ilmus 2016 EPL terviserubriigis.