Looteiga ja sünd avaldab mõju lapse kogu edaspidisele elule
Algallika meetodil sünnitoetaja idee Eestisse toonud Lembe Allik ütleb, et toona kakskümmend aastat tagasi lastearstina tegutsedes tekkis tal soov, et lapsed kasvaksid üles tervematena. „Sünnitoetajana on meie eesmärk õpetada naisi hirmuvabalt sünnitama, sest looteiga ja sünd avaldab mõju lapse kogu edaspidisele elule,“ sõnab Allik.
Tema sõnul saavad peaaegu kõik haigused alguse psüühiliselt tasandilt. „Kasutame Algallika meetodit, kus hingamismeditatsiooniga läheb rase tagasi enda sünnimomenti ja saab informatsiooni oma uskumuste ja tõekspidamiste kohta. Need omakorda mängivad suurt rolli nii eluvalikute kui haiguste korral,“ rääkis Allik. „Sünnihetkel on energiatase väga kõrge ja selles momendis saab tõekspidamisi ning uskumusi muuta ja parandada. Sellele ongi meie sünnitoetaja süsteem loodud. Samuti õpetatakse Algallika hingamisteraapias, kuidas rase läheb sügavale enda sisse ja saab oma lootega kontakti.“
Alliku sõnul teevad lapsed oma sünnihetkel eluvähendavaid otsuseid: „keegi ei armasta mind, mulle ei jätku piisavalt, ma ei ole oodatud“. Seda tehakse esimese paari minuti jooksul, kui laps tõstetakse ema juurest külma aluse peale kaalumiseks või kui talle suunatakse hele valgus silma.
„Kui ema tunneb ennast toetatuna ja turvaliselt, siis ta sünnitab loomulikult ja kergesti ja ta ei vaja mingit sekkumist. Olen seisukohal, et sünnitama minnes on rase kui kuninganna ja teised on teenijad - nemad peavad vaatama, et ema tunneks ennast võimalikult lõõgastunult ja hästi. Siis vallanduvad sünnitajal oksüdotsiin ja teised vajalikud hormoonid, et sünnitus toimuks nii ema kui lapse jaoks turvaliselt.“ räägib Allik ja lisab, et sünnitoetajaid on mitmeid koolkondi - tema esindab Algallika meetodil nõustamist, kus läbi hingamise tehakse oma hirmudega tööd. Vaadatakse, kust need pärit on, millest tekkinud – need võivad olla müüdid, mida ema on rääkinud või meediast kuuldu. „Näiteks, kui rase ütleb, et kardab valu, siis me saame selgitada, mis sünnitamise ajal toimub ja anname valule nime. Nii pole see enam nimetu valu, vaid sünniprotsessi loomulik osa mida saab teadliku lõõgastusega vähendada või hoopis vältida. Näiteks on alalõug seotud vaagnaga ja kõri tuppelihastega, tehes alalõua ja kõri lõdvestamist saame valulikkust vähendada. See on töö oma keha ja mõistusega. Naise olümpia on sünnitamine, aga kui palju me enne valmistume - sinna minnakse liiga kergekäeliselt,“ sõnas Allik.
Ta toob oma sünnitoetaja kogemusest näite, kus naine, kes oli varem kaks korda keisrilõikega lapsed ilmale toonud, tuli sünnitoetaja juurde ja soovis ise sünnitada. „Naine oli väga pühendunud oma eesmärgile, ta õppis ennast lõõgastama, tegelesime tema kõikide hirmudega, otsisime välja tema varasemad keisrilõike lood. Plaanis oli haiglas sünnitada, kuid laps otsustas tulla väga kiiresti ning kodusünd oli harmooniline ja valuvaba. Ema oli väga õnnelik, et sai sellise suurepärase kogemuse. Valuvaba sünnitust esineb väga harva. Ma ei näe, et oleks vajalik peale esimest keisrilõiget teha teist keisrit, sest iga lapse sünd on eri moodi,“ selgitas Allik.
Sünnitoetajat valides peab rase tunnema, kes on see õige isik tema kõrval, keda ta saab usaldada, kes on professionaal ja teab sünnitusest palju ja on kogenud, siis on naisel tehtud suur samm turvalise sünnituse poole. „Naisel on võimalik valida haigla ja kodusünnituse vahel, minu meelest on kodus hirmuenergiat vähem. Haiglasse minnes, kui naine on hirmul ja häiritud kõikidest monitoorivatest aparaatidest, võivad sageli tuhud katkeda. Paljud sünnitajad vajavad rahulikku, keskendumist soosivat keskkonda, siis tajub naine oma keha ja on kontaktis limbilise ehk ürgajuga,“ sõnas Allik. Tema sõnul on vastupidiselt arvamusele enamik kodussünnitajatest kõrgharidusega ja laia silmaringiga naised.
Teise näitena toob ta naise, kes oma kolmandat last sünnitades soovis olla ekstaatiliselt, õiges hetkes kohal. Mõlemad vanemad olid kõrgharidusega ja isa käis koos emaga koos hingamas. Naine oli juba varasemalt otsustanud, et kuna ta on terve ja heas toonuses, soovib ta kodus sünnitada. Tuhud algasid juba öösel ja vahepeal lasi laps kõhus, sünniprotsessist väsinud, emal paar tundi tukastada ning hommikul, kui pereisa vanemate laste kooliviimisringilt saabus, toimus rahulik ja lõõgastav vettesünnitus.
Sünnitoetaja valik on kahepoolne protsess, kus ka toetaja teeb oma valiku sellepõhjal, kuidas ta emaga kontakti saab. Sünnitoetaja kaasamise mõte on, et sünnitaja usaldab teda ning koostöö on alguse saanud raseduse ajal, ainult siis saab sünnituse ajal toimida ühes rütmis ja hingamises. Lihtsalt ilma eelneva tutvuseta Allik sündi toetama ei lähe.
Hea teada:
Algallika Protsess ja Hingamistöö on süsteem, mis tegeleb otseselt eluvähendavate ürgsete otsustega, mida tegime tuginedes oma kogemusele elust emaüsas, esimese hingetõmbe ajal ning hinnalistel hetkedel kohe pärast sündi. Algallika Protsess ja Hingamistöö on nii filosoofia kui psühho-spirituaalne praktika, mis kasutab hingamist kui vahendit, mille abil vabastada nii füsioloogilised kui psühholoogilised mõttemustrid ja stress. Teraapia looja Binnie A. Dansby ütleb, et on võimalik täielikult vabaneda algsest traumast ning transformeerida alateadlik mulje sünnist õrnaks ning teadlikuks kogemuseks.
