Ohoo, ohoo, mul selge on O!
Piret Harumäe (31) on kahe aasta ja kahekuuse Sandraga juba tähtede maailmaga pisut tutvust teinud. “Olen kõrvalt vaadanud, kas ja kuidas tal huvi on,” sõnab ema ja täpsustab, et tütar näitas pisut huvi üles juba pooleteiseaastaselt. “Alustasin tavaliste puidust klotsidega, kus osal on ka pildid peal – tal oli neid põnev vaadata. Näitasin pilte ja tähti, kordasin mitu korda. Nüüd, kaheselt, teab Sandra ja tunneb ära umbes kaheksat tähte: A, E, I, O, U, M, S ja T.”
Tähtedega tegeldes jälgib Piret tütre huvi ja püsivust. “Võtame mõnusas rahulikus tempos, pinget peale ei pane. Aeg-ajalt joonistame paberile juba teada tähti, ja ka uusi. Kui õues tähti näeme – näiteks auto numbrimärgil või mõnel reklaamplakatil –, siis küsin talt, mis täht see on. Tihti ta ka ise hüüab juba õige tähe,” kirjeldab ema. Plaanis on Sandraga kahekesi vahva koostegemisena papi peale tähekaardid meisterdada – täht ja sama algustähega algava sõna kohta pilt juurde.
Tähtedega koos on hea vaikselt numbreid õpetada. “Paar esimest numbrit on tal teada ja tunneb ära ka. Neid uurime samuti klotside pealt. Abiks on ka numbritega külmkapimagnetid. Joonistan talle numbreid, raamatust otsime, õues näitame.”
Raamatute vastu näitas Sandra huvi üles juba beebina, umbes kuuekuuselt. “Pisemana uuris ta hoolega beebiraamatuid. Eelkõige selliseid, mis krabisevad ja on eri materjalidest osadega. Või selliseid, kust saab midagi lehe pealt välja tõmmata või midagi on klapi all peidus. Nendega saab ühtlasi näpuosavust harjutada,” räägib Piret. “Praegu peab lihtsalt vahel püsivusega vaeva nägema, aga huvi on endiselt. Ta imiteerib ise ka lugemist hästi vahvalt, olgugi et lugeda ju ei oska.”
Hetkel on suurimad lemmikud kleepsuraamatud. “Ta õpib sealt ka sõnu ja loomi-linde, lisaks on tal nii põnev kleepse siia-sinna kleepida.”
Ema sõnul loeks ta suurima heameelega Sandrale rohkem jutte ja luuletusi ette. “Hetkel ei lase ta mul seda eriti teha – tahab kohe raamatut enda kätte,” muigab Piret. “Unejuttu olen talle püüdnud lugeda, aga ta tahab pigem lihtsalt minuga enne uinumist jutustada. Mulle see sobib – armas aeg temaga koos. Kuigi aeg-ajalt võtan raamatu taas enne uinumist kätte, ehk ükspäev soovib ta siiski unejutu lõpuni kuulata.”