Ma vaatasin nõutult telefoni ja kalkuleerisin enda peas, kas helistada Esileedile, et teatada meie maja tabanud aluspükste kriisist, või püüda leida sellele ise lahendus. Minusugused suured mehed peavad käima duši all iga päev. Palavate ilmadega vahel ka mitu korda päevas ja seega on loogiline järeldus see, et ka pesu kulub mehiselt. Kuid ma otsustasin, et ma olen suur mees ka hingelt ja saan ise hakkama. Ega see pesumasin siin nii keeruline ka olla ei saa. Sel on ainult 12 erinevat programmi. Assamait, sel on 12 programmi ja ma pean nüüd välja valima just selle õige. Eks ma olen ka varem pesumasinat käima pannud, kuid see on alati olnud nii, et Esileedi on öelnud, et pesumasin on valmis, mine viska enda tume pesu sinna sisse, pane uks kinni ja vajuta START nuppu. Sellega olen ma laitmatult hakkama saanud. Isegi pesupulber on tavaliselt ette valmis pandud. Aga kus ta pesupulbrit hoiab? Mis programm valida? Kas ma pean selle värvipüüdmislapi ka kusagile panema? Mitu neid panema peaks? Kuhu need panema peaks? Ma ei saa Esileedile ka helistada, sest siis on tal itsitamist pikemaks ajaks. Otsustasin teha seda, mida tõeline mees teeb. Teha õiget asja! Läksingi poodi ja ostsin viis paari alusüpkse juurde. Esileedi saabudes oli pesukorv pilgeni täis.

Kolmas töö, mida Esileedi märkamatult kõik need aastad teinud on, on jooksvalt korra hoidmine. Lastega see muidugi välja ei paista, aga just omaette olles. Kuidas ta seda teeb, on minu jaoks täielik müstika. Ma võiksin istuda ühe koha peal, absoluutselt mitte liigutada, aga tuba mu ümber läheks aina enam ja enam sassi. Täiesti seletamatul viisil kusjuures. Ma olen kogu aeg lapsi toa segiajamise kurjajuurteks pidanud, kuid enam vist ei peaks, sest ilmselgelt on meil kodus poltergeist, kes seda püsivat segadust siin pidevalt korraldab. Kui elamine segi, siis me koristame koos, aga sellist jooksvat asjade korrashoidu mina ei valda. Kuid enam poelgi see vist eriti oluline, kuna lapsed on nüüd kogu aeg majas ja nende tempo segi ajamisel on tunduvalt võimsam, kui Esileedi vaikne sättimine. Sellepärast ongi meil nüüd elamine pidevalt nagu oleks granaat elutoas plahvatanud. Ma arvan, kui meie elamisse peaks sattuma murdvaras, siis ta pööraks uksel ringi, sest ta vaataks sisse ja oleks veendunud, et keegi on enne teda juba tühjendamas käinud, sest kõik on segamini.

Koristamine on küll üks asi, mida mulle Esileediga koos teha ei meeldi, sest isegi kui me lepime kokku, et hakkame nüüd koristama, siis ta tõstab kaks asja maast üles ja juba ta ongi sauna eesruumis riideid pesumasinast välja võtmas ja käterätikuid organiseerimas. Mis toimub? Me pidime koos koristama, aga nüüd koristan mina üksi ja sina tegeled samal ajal saunas ei tea millega. Kuid Esileedi silmis ei tee ta midagi valesti, vaid ka saunaruum tuleb koristuse jooksul korda saada. Täielik ebaõiglus! Praegu on koristamise aeg, sättigu sauna ja riideid korda omast vabast ajast. Tavaliselt kui ma olen liiga julge ja selle hala välja purskan, heidab oma välja treenitud etteheitva pilgu ja ma naeratan ning koristan lõpuni.

Need olid kolm äratundmist sel imelisel laste- ja naisevabal nädalapoolikul. On ka asju, mis on puhtalt minu töö. Näiteks köögitoru ummistuse likvideerimine. Ma küll ei tee seda eriti tihti ja Esileedi on mulle seda meenutanud viimased 6 kuud - iga kord kui toru taas umbes, et oleks aeg toru seest poolt läbi pesta. Ka poes ja turul käin pea eranditult mina. Prügi viin mina välja. Makse maksan mina. Tööjaotus on täitsa olemas.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid