Lasteaia lõunauni – puhkus või piin?

Mõni laps vajub hetkega lõunaunne, teine vähkreb küljelt küljele ega saa kuidagi sõba silmale. Miks sunnib lasteaia päevakava kõik lapsed – olenemata vanusest – ühtviisi magama? Ja kas see on seadusega kooskõlas?

Frangi (6) ja Dereki (4) ema Angeli ­Bachaus (32) leiab, et sunniviisiline ja igas vanuses laste magamisaeg lasteaias on lootusetult aegunud: “Otse loomulikult tuleb lõunaund pakkuda lastele, kes seda soovivad ja vajavad. Aga ühtlasi tuleks leida neile, kes seda ei vaja, rahulikku tegevust mujal ruumis.”

Angeli jutustab, et tema suurema lapse päeva­ne unevajadus on juba pisikesest peale olnud minimaalne, aastatega aga sootuks kadunud. Kui väiksemana tuli ette, et pikem autosõit võis lapse unne suigutada, siis enam pole sedagi. Ööuni algab tavaliselt kell pool kümme õhtul ja täidab poja unevajaduse.

Sellest sügisest läks poiss uude lasteaeda. Ema meenutab, et endises lasteaias oli jäik päevakava lapsele piinarikas ja mõjutas terve pere elu. “Lõuna­uneks läksid nad voodisse juba kell 12.30 ja seal pidi olema kella kolmeni – terve pika aja voodis vaikselt pikali! Selline voodis passimine lõppes vahel nii, et 15 minutit enne kella kolme ta lõpuks igavusest uinuski.” Häda oli aga selles, et isegi nii üürikesest unesutsust piisas, et poeg õhtul enam normaalsel ajal uinuda ei suutnud ning järgmisel hommikul oli tal raske ärgata hilise uinumise tõttu. Nõiaring!

Nii hakkas vabama töögraafikuga ema lapsele enne lõunaund järele minema ja tõi ta lasteaiast koju. “Kuna pojale seal magada ei meeldi, teeb see lasteaia talle vastumeelseks ja tekitab stressi,” ütleb Angeli. Ta loodab, et ehk on uues lasteaias mõistvam suhtumine ja rõõmustab juba ette, et tuleval aastal kooli minnes vanem poeg sunniviisi­lisest lõunaunest pääseb.

Paindlikkus on võimalik

Tartu lasteaiaõpetaja assistent Leila Janno (29), samas aias käiva Oliver Jacobi (6) ema, ütleb, et neil ollakse päevakava suhtes paindlikud. “Me ei lase lapsel voodis piinelda, vaid lubame neil, kellel und ei tule, samal ajal rahulikult tegutseda,” ütleb ta. “Selline paindlikkus kujunes välja põhjusel, et meil on liitrühmas 2–7aastased ja osa lapsi saabub hommikul nii hilja, et ei väsi puhkeajaks ära. Nii otsustasimegi eelmisel õppeaastal proovida varianti, et suuremad saavad üleval olla. Lastega leppisime kokku, millistel tingimustel neil lubatakse ärkvele jääda. Mittemagamine ei tähenda, et nad saaksid ükskõik mida teha – see eeldab siiski vaiksemaid mänge ja tegevusi.”