Norskamist võib ette tulla igas vanuses lastel alates imikueast. Mitte alati ei viita norin une ajal kohe uneaegsele hingamishäirele ning millega täpselt tegu on, selgub sümptomite täpsustamise ja täiendavate uuringutega. Kindlasti võiks lapsevanem mõnikord ka suurema lapse toast läbi astuda ning olla kursis, kuidas ja kui palju üldse tema teismeline magab. Nimelt on väga paljude päevaste probleemide põhjuseks just kehvalt magatud ööd.

Kehvad ööd = päevane väsimus

Ainuüksi lapse norskamise põhjal veel kaugeleulatuvaid järeldusi teha ei saa, aga kui esineb mõni alljärgnevatest sümptomitest, siis võiks lähemalt uurida, kui kvaliteetne on lapse uni.

Lapsel on krooniline nina hingamistakistus – ta hingab suu kaudu nii magades kui ka päeval. Hommikul kaebab laps suukuivust.

Kõne on nasaalne ehk ninahäälne.

Sage haigestumine ülemiste hingamisteede viirusinfektsioonidesse, mis kipuvad ka tüsistuma nt kõrvapõletikuks või põsekoopapõletikuks.

Laps on päeval väsinud ja unine, hommikul vajab korduvat äratamist. Ka koolist tulevad kaebused, et laps jääb tunnis tukkuma või eelistab koolilaps kodutööde tegemisele pärastlõunast uinakut.

Päevased olulised meeleolukõikumised – laps on ärev, ärritub kergesti, tekivad konfliktid eakaaslastega-õpetajatega, esinevad käitumishäired, nt hüperaktiivsus, impulsiivsus. (Lasteaias sildistatakse selliseid lapsi pahadeks lasteks, koolis laiskadeks ja rumalateks, noorukitena kipuvad nad ka liikluses kergesti riskiolukordadesse sattuma. Kõige selle taga võib olla halb uni.)

Lapsel võivad esineda seletamatud pea-, kõhu-, liigese- või lihasvalud.

Imikud võivad olla rahutud, tüüpiliselt nimetatakse neid beebisid rasketeks lasteks – nad klammerduvad ema külge, nutavad palju ja võivad olla aeglasema arenguga.

Laps võib hakata seletamatult kaalus juurde võtma, kuna kroonilise väsimuse tõttu on tal kogu aeg nälg ja ta eelistab suhkrurikkaid tooteid, et saada kätte kiire energialaeng.

Mõned lapsed võivad halva une tõttu aga hoopiski alakaalulised olla, ka pikkuskasv võib pidurduda.

Lõplik tõde selgub unearsti juures

Kui laps norskab ja tal esineb veel mõni eespool nimetatud sümptom, siis võiks nõu pidada unemeditsiinialast väljaõpet saanud lastearsti või kõrva-nina-kurguarstiga. Viimane just seetõttu, et laste apnoe tekkimisel on esikohal ninaneelu- ja kurgumandlite suurenemine. Kui lapsel on adenoid või kurgumandlid suurenenud, siis selle probleemiga tuleb tegeleda, mitte oodata, et ta sellest välja kasvaks.

Täpse ülevaate, kuidas laps öö jooksul magab ja kas esineb uneaegset hingamishäiret vm, annab uneuuring.

Kuidas aidata väikest norskajat?

Kui on põhjuseks adenoid, siis pärast operatsiooni tõenäoliselt norskamine kaob. Kui operatsioonijärgselt jääb püsima suuhingamine, õpetatakse lapsele nina kaudu hingamist, õiget keele asendit, närimis- ja neelamismustrit. Mõnikord võib aga hoopis vaja minna ortodondi abi, kes aitab korrigeerida hambumushäiret. Üldjuhul tuleb üle vaadata lapse elustiil, eriti kui ta on ülekaaluline ja pigem passiivne – ning tavaliselt ka kogu pere uneharjumused.

Unele on kindlasti pööratud liiga vähe tähelepanu ja ka näiteks perearstid võiksid tihemini küsida lapsevanematelt, kuidas nende laps magab. Näiteks imikute puhul kiputakse aeglasema arengu puhul suunama last füsioteraapiasse, kuid põhjus võib peituda hoopis unehäires. Suuremate laste puhul on tihti kurjajuureks liigne nutisõltuvus. Ma ei soovita lapse magamistuppa mitte ühtegi ekraani ja kindlasti ei tohi minna nutitelefoniga voodisse. Sama lugu on lemmikloomadega, eriti juhul, kui lapsel on juba unehäired. Sellisel juhul võib ka armas lemmikloom lapse voodis olla und segav faktor.