Südameapteegi proviisor Helen Raude soovitab end päikese eest kaitsta juba siis, kui UV-indeks on 3–4. Eestis on ultraviolettkiirgus eriti tugev südasuvel jaanipäeva paiku ning seejuures keskpäeval, mil päike on kõige kõrgemal. “Kuid äärmiselt oluline on UV-indeksit silmas pidada reisimisel, sest eestlaste lemmikpaikades Itaalias ja Hispaanias võivad indeksi väärtused ulatuda 9–10ni. See viitab väga suurele ohule,” ütleb Raude.

Ain Kallis lisab, et kõrgmägedes võib see näitaja küündida isegi 20ni. Üks kõige ohtlikumaid spordialasid on alpinism ja mitte ainult kukkumisohu tõttu. “Ultraviolettkiirguse peegeldus­koefitsient on värske lume korral 90–95%, mis tähendab, et maast saab nahk juurde pea sama palju kiirgust kui päikeselt,” kutsub Kallis alpiniste ja mäesuusatajaid üles valvsusele. “Häda neile, kes kaotavad mägedes kaitseprillid – halvimal juhul võib kaotada nägemise.” Oluline on kanda päikeseprille, mis kaitseksid UV-kiirguse eest. “Kusjuures tavalised tumedad klaasid vaid soodustavad silmade kahjustumist, sest pupillid on nende taga avali,” lisab klimatoloog.

Ole valvas ka palmi all!

Proviisor Helen Raude selgitab, et pikemaajalisel päikese käes viibimisel tuleks katmata kehaosi alati kaitsta vahenditega, mis sisaldavad nii päikse­kaitsefaktorit SPF ehk UVB-filtrit kui ka PPDd ehk UVA-filtrit, mida märgitakse ringina UVA tähise ümber. “Kindlasti tasub ka meeles pidada, et mistahes vahend ei taga täielikku kaitset ohtliku ultraviolettkiirguse eest,” hoiatab Raude. Päiksekaitsekreemid, -geelid ja -õlid absorbeerivad, hajutavad või peegeldavad UV-kiirgust ning seeläbi vähendavad päikesekiirguse kahjulikku mõju.