Viis kindlat märki, et elad praegu oma elu valesti
Iseenda unistuste eiramine või karjääri seadmine perekonnast ja sõprussuhetest ettepoole, on vaid mõned asjad, mida inimesed hiljem kahetsevad. Me ei saa kontrollida, mida elu meile toob, ometigi on meil täielik vastutus ise valida, kuidas me nende sündmuste keskmes neile reageerida otsustame. Piisavalt suure tahtejõuga võib iga inimene soovi korral oma elu muuta, uskumatult mõnus on leida endas see julgus, mis lubab meil millegagi otsast peale alustada. Kunagi pole selleks liiga hilja, et oma elu oäriselt elama hakata. Ja kui sinu praegust elu iseloomustavad need vis asja, siis on viimane aeg muudatusi teha.
1. Sul on pidevalt igav ja tunned motivatsioonipuudust
Liiga tihti otsustame me meie ümber oleva keskkonnaga lihtsalt leppida. Me muutume laisaks ja lõpetame endale uute eesmärkide seadmise. Kui sinu päevad hakkavad omavahel justkui kokku sulama, sest iga päev tundub täpselt samasugune, siis see on esimene märk rutiinist, mis su elurõõmu murrab. Ühel hetkel võid avastada, et aastad on möödunud ja mitte midagi huvitavat juhtunud polegi. Isegi inimesed, kes teevad väga edukat karjääri ja teenivad suuri summasid, võivad langeda tüdimuse ohvriks, kui nende töö või eraelu neilt pidevat eneseületust ei nõua.
Ainult mõistmisest, et rutiin sind ära tüütanud on, ei ole suurt kasu. Kui sa ei otsustagi end käsile võtta ja ei alustagi sellega, millest sa alati unistanud oled, siis oled sa ise oma õnnetuses süüdi. Ah sa oled juba liiga vana? Kuidagi piinlik on millegi uuega alustada? Samas, enam kunagi pole sa nii noor kui praegu ja kui mitte nüüd, siis millal?
2. Sa tunned end justkui lõksus olevat
See on tunne, mis takistab tihti inimesi oma unistusi püüdmast. Kahjuks mängib ka ühiskond selle tunde tekkimise juures suurt rolli. Kool, ülikool, töö, pere... kuhu sinna vahele mahub ära sinu enda aeg? Kogu aeg on ju vaja midagi teha! Kus on sinu aeg? Unistad sellest, et pensionieas võib sul aega olla, aga kas tõesti tasub nii kaua kannatada? Pensionieas võib küll ka palju põnevat ette võtta, aga siis ei pruugi sul näiteks oma unistuse teostamiseks enam piisavalt füüsilist jaksu olla.
Kõik on siiski prioriteetide küsimus. Ehk on su elus paar toksilist sõpra, kes sulle meelerahu asemel pigem hoopis pingeid tekitavad ja sa tunned, et nad polegi tegelikult su sõbrad? Ometigi, lihtsalt harjumusest kulutad sa oma aega nende peale. Või ehk lõpetaks juba selle Facebooki seina kerimise ja läheks selle asemel trenni? Just pisiasjad aitavad meil tasapisi „lõksust" välja pugeda.
3. Ärevusprobleemid
Tänapäeval paistab, et ärevushäired painavad järjest rohkemaid inimesi. Rahulolematus oma elustiiliga sünnitab meis pidevalt enesekahtlust ja oma väärtuse alahindamist. Liiga tihti kiputakse ärevust ja ebakindlust seostama depressiooniga, kuigi tegelikult võib põhjus peituda selles, et me lihtsalt ei tegele igapäevaselt asjadega, mis meid päriselt köidaks ja meis kire sütitaks.
Ärevusest võib saada meie pidev meeleoluseisund, kui me iseend aidata ei otsusta. Tihti kardame oma elus muutusi läbi viia, juba nendest mõtlemine paneb peopesad higistama ja südame kiiremini taguma. Tegelikult teeb meid ärevaks see, et me lihtsalt pole harjunud enda mugavustsoonist välja astuma ja midagi uut proovima. Hea viis selle tundega võitlemiseks on leida omale mõni tegevus, mis tänapäevase kiire elutempo juures pakuks meile võimaluse oma mõistusel lõõgastuda lasta. Mõni jookseb maratone ja teine käib nõustaja juures, kolmas tegeleb jooga või meditatsiooniga - leia endale sobiv meetod. Kõik sobib, mis on tervislik, huvipakkuv ja paneb sind ennast oma nahas hästi tundma.
4. Pidev ebakindlus
Ebakindluse juured kasvavad välja iseenda vastu ebasiiras olemisest. Meie emotsionaalsed vajadused ja soovid on pidevalt muutumas. See, mis töötas sinu jaoks varem, ei pruugi seda praegu enam teha. Vanu ja sissetallatud radu mööda on muidugi mugav kõndida, aga lõpuks ei paku need rajad enam põnevust, mida me vajame. Näiteks suhetes on kerge muutuda leplikuks ja mugavaks ja stabiilsuse säilitamiseks langetame me oma standardeid, sest see on kergem, kui riskida sellega, et muutused meie suhet rikkuda võivad. Samas, need muutused võivad viia meie suhted täiesti uuele tasandile.
Tuimalt kulgemine ja enda soovide ignoreerimine tähendab iseenda väärtuse langetamist. Nii sulgeme enda ümber olevad uksed uuteks võimalusteks ja soovideks. Iga päev ühtesid ja samu, meid ammu surmani tüüdanud asju tehes lõpetame me endas uute külgede avastamise ja meie areng peatub.
5. Sul on lihtsalt kõhutunne, et kõik saaks olla palju etem
Kui tihti oled sa päriselt ka kuulanud ära selle kõhutunde, mis on sind hoiatanud, et midagi pole päris õige? Kui tihti sa lisaks selle tunde ära kuulamisele seda ka reaalselt jälginud oled? Paljud inimesed vastaks, et mitte piisavalt tihti. Ometigi, kõik edukad ja õnnelikud inimesed võivad kinnitada, et kõhutunne on nende parim sõber, sest tal on pea alati õigus!
Kui midagi ei tundu õige olevat, siis enamasti see ka pole. Keeruliseks läheb aga õppida ära tundma seda, mida su sisetunne sul teha soovitab. Ometigi, harjutamine teeb meistriks, iseenda usaldama õppimine on pikk ja keeruline protsess, aga kindlasti tasub see end ükskord ära.
Missugused on kõrgesse ikka jõudnud inimeste soovitused neiule, kes ei taha hiljem kahetsust tunda tühjalt elatud aastate pärast, seda vaata SIIT!
Allikas: theguardian.com
