Üks komm kohe või kaks hiljem?

Moodsas ühiskonnas annavad üha enam tooni toimetuleku- ja koostööoskused, vastutustunne, suutlikkus kiiresti kohaneda ja õppida, ka kriitiliselt mõtelda ja tähelepanu hoida. Aju arengu mõttes taanduvad kõik nimetatud väärtused peaasjalikult ühe võtmevõimekuse - eneseregulatsioonivõime - kujunemisele. Ja selle toetamisel saame täiskasvanutena palju ära teha.

Eneseregulatsioonivõime on kui aju tippjuht, kes mõtestab, võtab vastu otsuseid, suunab ja talitseb, aga teeb ka nalja ja hoolitseb pingetest vabastamise eest. Üks läbivamaid oskusi on siin suutlikkus oodata — lükata vahetust hüvest saadavat rahuldust edasi kaugema kasu nimel.

Standfordi ülikooli psühholoogiateadlase Walter Mischeli kuulus vahukommikatse on selle elavaks tõestuseks. Nimelt andis Mischel lastele valida, kas süüa ära üks komm kohe või oodata ja saada seejärel kaks kommi. Eksperimendid näitasid, et osad lapsed, kes küll väga soovisid kahte kommi, ei suutnud vastu pidada ja pistsid esimese kommi enne teise saamist nahka. Mida pisemad lapsed, seda väiksem oli nende suutlikkus oodata. Mischel ja paljud teised uurijad jõudsid hiljem järeldusele, et pealtnäha lihtne valik — väike hüve kohe või suurem hüve hiljem — on universaalne dilemma, mille otsa komistavad nii lasteaialapsed kui küpsed täiskasvanud, ja mille lahendamine määrab suuresti ära, kui hästi inimene elus hakkama saab. Teadlaste avastused viisid peene ajugümnastika mõistmiseni ja arusaamani, et inimese võime kohest rahuldust kaugemate tagajärgede nimel edasi lükata on omandatav ja kontekstitundlik oskus, mitte kallutamatu omadus, mida ühel on lihtsalt palju ja teisel vähe. Äärmiselt suur roll on siin lapsele lähedal seisvatel täiskasvanutel, kelle võimalus on last arenguteel toetada.

Niisiis ei ole eneseregulatsioonivõime sugugi enesestmõistetav oskus, vaid areneb tasapisi läbi kogu lapse- ja noorukiea ning on kokkuvõttes väga suure mõjuga. Näiteks parema eneseregulatsioonioskusega inimesed kogevad vähem stressi, neil läheb kooli- ja tööelus paremini, neil on ka tugevam tervis ja rahuldustpakkuvamad suhted. Selge on see, et ühed on juba loomult paremad enesereguleerijad kui teised, kuid see võimekus on igaühel arendatav. Inimese saatust ei määra üksi ei geenid ega keskkond, vaid nende peen koosmäng. Selleks, et oma last tema arengus parimal moel toetada, on kasulik teada ühtteist aju arengust. Nii oleme teadlikud, mida ja millal saame lapselt eeldada ning mis ja miks aitab edasi. Tingimuste loomisel on suur jõud.

Väikese Päikese Perepäeval aitan vanematel teadvustada, mis on eduka enesejuhtimise taga ning kuidas lapse aju arengut parimal moel toetada. Kuidas areneb tema suutlikkus oodata ja kiusatustega toime tulla? Miks on väikestel eriti keeruline end talitseda ja miks nende tähelepanu hajuma kipub? Kindlasti jagame ka nippe, mille abil oma igapäevaelus laste eneseregulatsioonioskusi edendada, pingeid ennetada ja nendega kasulikult toime tulla. On ju lapsevanemad silmitsi praktiliste küsimustega, olgu söögilauas, mänguplatsil või poeskäigul.

Kohtumiseni juba laupäeval, 11. novembril kell 10-13 Väike Päike Lasteklubis, aadressil Tuukri 11, Tallinnas. Beebiootel ja väikelastega perede päeval osalemine on tasuta. Täpsem info www.väikepäike.ee

Eva-Maria Kangro
Psühholoogiadoktor