“Rasked” beebid kõige ümbritseva suhtes tundlikumad ja tähelepanelikumad ning nende edasine arengusuund sõltub suuresti vanemate käitumisest, väidab Lynne Murray, raamatu “The Psychology of Babies”, autor. Tema uurimusretk beebide maailma toob välja kolm olulist teemat:

Teadlased väidavad, et need beebid, kes nutavad palju ja keda on raskem rahustada, saavad ka rohkem vanematepoolset tähelepanu — rohkem füüsilist ja vaimset stimuleerimist. Kui sellised lapsed kasvavad hoolivas ja armastavas kodus, kus nendesse soojalt ja toetavalt suhtutakse, siis on nende areng kokkuvõttes kiirem, kui nö “lihtsatel” beebidel, kes magavad hästi ja on alati rahulikud ning ei nõua nii palju tähelepanu. (Aga kui “raske” beebi peaks kasvama kodus, kus temaga ei tegeleta, kus teda ignoreeritakse, karistatakse ja hooletusse jäetakse, siis saab “raskest” beebist suurema tõenäosusega hiljem ka käitumis- ja õpiraskustega noor.)

Lapse keeleline areng ja tähelepanuvõime sõltuvad sellest, kui palju te koos loete. Palju rohkem, kui arvata oskad. See, et juba beebiga koos loetakse, on lapse edasise arengu puhul isegi määravam, kui lapse sotsiaalne ja varanduslik taust. Laps, kellega koos on beebist saadik loetud ja arutletud, saavutab kiiremini iseseisva mõtlemise oskuse, oskuse analüüsida ja olukordi lahendada, aga ka lennukama fantaasia. Ühise lugemisega tasub alustada varakult, vaadake koos pilte ja jutusta talle piltide järgi juba siis, kui ta näiliselt veel sulle vastata ei oskagi.

See, et beebiga õrnema ja kõrgema häälega ning sõnu korrutades rääkima hakatakse, toimub peaaegu automaatselt. Täiskasvanu, kes beebiga suhtlema asub, võib ka ise oma sellisest suhtlemisviisist üllatuda, kuid looduse poolt on see just niimoodi paika pandud. Sellel on ka lihtne selgitus: kui pöördud beebihäälega ja sõnu korrates beebi poole, siis suudab ta need sõnad ka meelde jätta, kui ta kuuleb samu sõnu täiskasvanute vestluses tavatoonis ja rõhutamata viisil, siis ta neid ära ei tunne.

Jaga
Kommentaarid