Ei olnud veel kolmikute sünni üle jõudnud rõõm lahtuda, kui tuli veelgi harukordsem uudis – rohkem kui poolesaja-aastase vahe järel nägid Eestis ilmavalgust nelikud! Tegemist oli sajandi esimeste nelikutega, kes kõik olid tüdrukud. Pisikesed preilid said kaunid eestimaised nimed: Loore, Luise, Lenne ja Lagle.

Teadaolevalt oli see kogu sünnitusmaja jaoks erakordne ja esimene omalaadne kogemus, kuid selleks oldi valmis ja tuldi toime täpselt nii hästi kui võimalik. Sünnitusprotsessi oli kaasatud ühtekokku 19 haiglatöötajat. Kui üldjuhul peaks nelikrasedust jälgima ja juhtima kogenud arst, kes sellega varem kokku puutunud, siis Eestis polnud viimase 50 aasta jooksul kellelgi nelikutega kokkupuudet olnud.

Järgnevad kuud kulgesid taas tavapärases rütmis, lapsi sündis augustis 381 ning nii septembris kui ka oktoobris 352. November tõi sünnitusmajja taas pisut rohkem elevust, sest juba teist korda sel aastal aidati ilmale kolmikud – pisikesed poisid Gabriel, Michael ja Ricardo. Lisaks oli aasta eelviimane kuu veel teatud mõttes eriline – üle kahe aasta sündis taas ühes kuus tüdrukuid rohkem kui poisslapsi, vastavalt 179 tüdrukut ja 157 poissi. Viimati oli sündinud tüdrukuid rohkem kui poisse täpselt kaks aastat tagasi ehk 2015. aasta novembris.

Jätkuvalt kasvab aga ka kaksikute sündide arv. Kui veel 2014. ja 2015. aastal sündis Keskhaigla sünnitusmajas aasta jooksul võrdselt 74 paari kaksikuid, siis mullu juba ligi kolmandiku võrra enam ehk 96 paari. 2017. aasta on olnud kaksikute poolest väga eriline – oleme praeguse seisuga ilmale toonud täpselt 100 paari kaksikuid. Aasta lõpuni on veel siiski paar päeva aega, seega see number võib veel suureneda.

Kogu aktiivse sünnitus- ja sünnitusabi tegevuse juures on hea meel aastale tagasi vaadates tõdeda, et uue sünnitus- ja vastsündinute keskuse valmimisega saadi sünnitusmajja senisest veelgi paremad võimalused nii arstide-ämmaemandate igapäevaste töötingimuste kui ka perede mugavuse ja olmetingimuste parandamiseks.
„Kasutusele on võetud „ukselt-uksele” lahendus, mis tähendab, et sünnitustoad, keisrilõike operatsioonituba, stabiliseerimisruum ning vastsündinute intensiivravi asuvad kõik vahetult üksteise kõrval samal tasapinnal. See on äärmiselt oluline, et aegkriitilistes olukordades ei kuluks ühtegi liigset hetke transpordile või lifti ootamisele,” selgitab Ida-Tallinna Keskhaigla naistekliiniku juhataja dr Lee Tammemäe.

Ehitustööde käigus läbisid uuenduskuuri kõik sünnitustoad, sünnitustubade kõrvale loodud kaasaegne operatsiooniplokk koos vastsündinute elustamis- ja stabiliseerimisruumidega ning ühe suurima täiendusena valmisid vastsündinute intensiivravi perepalatid, mis võimaldavad vanematel ravi vajava vastsündinuga ööpäev läbi koos olla.

Keskhaigla sünnitusmaja alustas tegutsemist juba 1804. aastal ning on tänaseks kasvanud Eesti suurimaks, kus näeb igal aastal ilmavalgust ligi kolmandik Eesti vastsündinuist. Tänu pikaajalistele kogemustele ja traditsioonidele seob paljusid sealseid patsiente põlvkondade järjepidevus – seal on sünnitanud nii vanaema kui ka ema ning üha sagedamini leiab tee sünnitusmajja juba ka kolmas põlvkond.

Alates 2008. aastast ainsana Eestis beebisõbraliku haigla tiitlit kandev sünnitusmaja pälvis läinud suvel Euroopa Sünnitusabi ja Günekoloogia Nõukoja akrediteerimise tulemusena sertifikaadi, mis tunnustab ITK naistekliinikut Euroopa sünnitusabi ja günekoloogia akrediteeritud õppebaasina. Seal töötab kokku üle poolesaja arsti ning ligi sada ämmaemandat.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena