Aastate jooksul ongi põhiprobleemiks jäänud kuivnahksus. “Lapse nahk on väga kuiv ja ketendav, eriti just näopiirkonnas, kuid problemaatiline on see ka alaseljal ja puusade juures. Eriliselt narmendab nahk sõrmeotstes, olles mõnes kohas paksem, teises jällegi lõhenenud, küünte lõikamine on seetõttu Kristelile väga valulik tegevus. Ka peanaha olukord valmistab muret – sealt eraldub helbelisi pehmeid osakesi, mõnes kohas on nahk jällegi koorikuga kaetud. Samuti tekivad haprale nahale väga lihtsalt verevalumid ja igasugu kahjustused,” kirjeldab ema.

Tüdruku nahk on ülitundlik ka vee suhtes. “Suvel pärast tiigis-järves ujumist, kui nahk ära kuivab, muutub see kalasoomuste laadseks – käega üle libistades pühi seda kui tolmu maha. Lapsele valmistab eba­mugavust ka tavaline duši all käimine – nahk on kuivusest lõhenenud ja sooja veega kokku puutudes hakkab kipitama ja sügelema. Kloorivett ta nahk üldse ei kannata.”

Ent kõige keerulisemaks nimetab ema Rita perioode, kui Kristel põeb palavikuga külmetus­haigusi. “Tal on siis suu alati katki, nii seest kui väljast. Laps ei taha süüa, juua ega rohtu võtta, kõikjalt ju kipitab ja valutab. Lõpuks on suu nii katki, et mädased laigud ulatavad suu­nurkadest põskedeni.”

Kristeli nahk reageerib kergesti ka teatud toiduainetele. “Näiteks pomelo ja apelsin avaldavad kohe mõju – ta läheb näost laiguliseks, tulevad täpid ja sügelus,” ütleb Rita ning lisab, et toitumisvalikutes püüab pere olla võimalikult tervislik ja mitmekülgne. “Meie toidulaud on suures osas täisteratoodete ning puu- ja juurviljakeskne. Ka tarbime palju vett, eriti oluline on see Kristelile, et nahka ka seestpoolt niisutada.”

Ema Rita selgitab, et suvine aeg on nahapõletikku põdevale lapsele kindlasti lihtsam. “Kristel viibib palju õues ja päike pakub ta nahale leevendust.” Talv oma külma ja tuulega on hoopis keerulisem. “Kui õues on tuuline ja ta läheb välja ilma kinnasteta, on verised lõhed kiired tekkima, nahk on ju nii kuiv ja õrn, et ei anna mingit kaitset.”