Karolini pereelu| Vahel on okei "raha pärast" lapsi saada
Eestis on teadupärast nii, et kui soovid saada teise lapsega sama suurt emapalka kui esimesega, kuid vahepeal tööle tagasi minemine ei paelu (näiteks mind, sest tahaksin poja lasteaeda panna alles siis kui ta hakkab kolmeseks saama), peab su teine laps sündima ei päevagi hiljem kui esimene saab kaks ja pool. Ja seetõttu tean ma ohtralt naisi, kes just seetõttu saavad teise lapse võib-olla isegi rutem kui nad selleks tegelikult valmis oleksid.
Ja tunnistan, et ka mina proovin sihtida kahe ja poole aasta sisse ja seda just raha tõttu. “Saad raha pärast lapsi.” Ei saa, ma tahan, et laps saaks kasvada koos õe või vennaga, ma tahangi suurt perekonda. Ja kui selleks tulebki raha nimel end “ohverdada” ja sünnitada pisut varem kui ehk isiklikult sooviks, siis… mina olen just nii toimida otsustanud. Miks?
Nagu mainisin, ma ei taha oma last liiga vara lasteaeda panna. Mu isiklik arvamus on, et laps on lasteaiaks valmis umbes kolmeselt. Kordan, isiklik arvamus, iga ema võib toimida enda uskumuste ja sisetunde järgi. Olen alati teadnud, et tahaks kaht last üsna väikese vahega ja kujutasin kunagi ette ideaali: teine sünnib siis kui esimene saab kolm ja läheb lasteaeda. Reaalsuses saab mu poeg kaks ja pool (ehk siis “emapalga kell kukub”) kevadel, nii et siis peaks juba sündinud olema ka teine laps. See tähendab ikkagi kahe pisikese lapsega pool aastat kodus olemist. See mõte ei tekita minus erilist elevust, sest ma ei tahaks iial, et peaksin end kahe lapse vahel nõnda jagama, et üks millestki (tähelepanust, ajast) ilma peaks jääma. Aga raha nimel siis…
Nõme seda tunnistadagi, aga seadus on selline. Ideaalses maailmas võiks sama emapalk jätkuda ka siis kui võtad end teise lapsega kas või arvele enne kui esimene kolm saab, aga eks ideaalsuses on mitmed asjad teisiti kui reaalsuses. Kas raha on siis nii oluline? Kui vahe miinimumpalga ja juba enne esmasündinut välja teenitud emapalga vahel on suisa neljakohaline, siis on see ikka tõesti oluline. Kui vahepeal on soetatud pere jaoks uuem ja turvalisem auto ning kodu, on see VÄGA oluline.
Nii et tunnistan. Olen üks neist emadest, kes plaanib sünnitada (kui kõik läheb hästi ja loodus lubab) teise lapse õige pisut varem lihtsalt selleks, et rohkem emapalka saada. Teeb see minust halva ema, kellel on prioriteedid nihkes? Ei arva. Ma ei ütle oma teisele lapsele, et kuule, emme hakkab sind tõeliselt armastama natuke hiljem, umbes sel ajal kui ma sind tegelikult plaanisin saada. Absoluutselt mitte, ta on sama oodatud ja sama armastatud, “ohverdan” ma siinkohal vaid iseennast ja minu keha ja vaim on need, mis saavad seetõttu veidi vähem puhkust. Ja olgem ausad, kaks last võrdub ka suuremad kulud, seega on vägagi õigustatud astuda see samm enda perekonna heaolu nimel ja mitte ükski naine ei tohiks kunagi lasta kellelgi endale öelda, et ta saab lapsi järjest vaid raha pärast. Õigemini, ja kui saabki? Ega ta selle pärast oma lapsi vähem armasta, vaid vastupidi, saab neile enamat lubada.
