See üks kõige olulisem küsimus, mida emana peaksid iseendalt küsima

Emade pingutused jäävadki tihti tahaplaanile, sest me teeme nii palju asju, mida teised iseenesestmõistetavalt võtavad ja mida nad isegi ei märka. Seda kuni selle hetkeni, kui me haigeks jääme või tööasjus eemal olema peame ning perekond peab täitsa ise hakkama saama. Ja siis nad näevad, kui vajalikud me tegelikult oleme.

Psühholoogist ema Claire Nicogossian kirjutab sellest, mida peaks iga ema endale vähemalt korra päevas meelde tuletama ning küsimusest, mis aitab seda üliolulist asja alati meeles pidada!

Kui saaksin ajas tagasi minna ja iseendaga rääkida siis, kui alles emaks sain, oleks mul endale nii palju öelda. Esiteks ütleksin, et üldse pole vaja nii palju muretseda. Ja teiseks — usalda oma südant ja kõhutunnet! Ära tunne end süüdi, kui sa iseenda eest hoolt kannad, sest sa ei jõua teiste eest hoolitseda, kui sa ise oled omadega läbi.

Samuti meenutaksin, et mul on nii palju häid omadusi, ka neil päevadel, kui ma ei suuda voodistki väljuda. Või siis, kui ma olen emotsionaalselt nii läbi, et ei tea, mismoodi ma selle järjekordse päeva üle elan.

Ma näen iga päev, kuidas emad annavad endast kõik, et oma pere eest hoolitseda. See on imeline ja inspireeriv. Aga probleem on selles, et nad ise ei näe ega taipa, kui palju nad teevad.

Mitte ainult perekonnad ei ole need, kes meie oskusi ja võimekust alahindavad. Iga kord, kui olen oma klientidelt küsinud nende tugevate külgede kohta, valdab neid üüratu ebamugavustunne. Paljude jaoks on lihtsam keskenduda sellele, mida oleks vaja parandada ja tunda süüd selle pärast, mis kõik veel tegemata on, selle asemel et suunata oma fookus positiivsetele asjadele.

Ja nii elavadki emad süütundes, mures ja stressis, peatumata hetkekski, et vaadata tagasi sellele, mida kõike nad on hästi ja õigesti teinud.

Olete tähele pannud, kuidas emad reageerivad, kui teine ema talle komplimendi teeb? Isegi enne seda, kui lause jõuab lõppeda, lükkab ema kõik tagasi ja loeb ette kõik asjad, mis valesti on.

Mida vanemaks ma saan ja mida kauem ma ema olen, seda rohkem suudan ma positiivsele keskenduda. Ma tean, et ma olen rahulik ja kannatlik ning suudan vastata oma tütarde vajadustele. Ma ei ole täiuslik, aga ma olen piisav ja sellest piisab.

Ja nüüd on sinu kord endalt küsida: mis on minu tugevad küljed? Milles mina hea olen?

Mida sa oskad hästi teha? Mis on need asjad, mille kohta sa tihti komplimente või kiitust saad?f

Kõikidel on oma tugevad küljed ja need ei ole kuidagi seotud rahanumbriga pangaarvel, töötamise või kodus olemisega või sellega, kas oled suuteline igaks õhtuks viiekäigulise õhtusöögi valmistama.

Tundes oma häid külgi on sul palju lihtsam oma lastega rasketel aegadel toimetada. Teades oma häid külgi muutud sa enesekindlamaks, oskad oma teadmisi paremini ära kasutada ning stressiga paremini toime tulla.

Ma tean, et paljud emad ei julge endast hästi mõelda, sest nad ei taha näida eputajatena. Aga suur vahe on selles, kas sa tead, mida sa hästi oskad, ja sellega eputamises ja edvistamises.

Mõtle sellele nii: last raskest hetkest üle aidates ei keskendu sa kunagi tema halbadele külgedele ega rõhuta ta vigu. Sa alati räägid talle, kui osav, tubli ja hea ta on. Miks sa iseendaga siis vastupidi käitud?

Nüüd võta paber ja kirjuta üles viis enda parimat omadust. Kui need meelde ei tule, küsi lastelt või abikaasalt. Need ei pea olema mingid grandioossed asjad, piisab sellest, kui kirjutad, et armastad oma peret, annad endast parima ja hoolitsed nende eest ka siis, kui oled ise surmani väsinud. Loe seda nimekirja tihti ja eriti siis, kui sul on raske.

Ilusat emadepäeva kõikidele emadele!