Inimese papilloomiviiruse näol on tegemist sagedase nakkusega: arvatavalt ligi 75% seksu­aalselt aktiivsetest naistest ja meestest on selle viirusega nakatunud. Suurem osa papilloomi­viiruse tüüpidest põhjustab healoomulisi muutusi nahal (soolatüükad) ja limaskestadel (kondüloomid ehk genitaaltüükad). Vähesed papilloomiviiruse­ tüübid võivad põhjustada pahaloomulise kasvaja­ teket genitaalide piirkonnas: emakakaela-, häbeme- ja tupe-, päraku- ning peenisevähk. Aga ka suuõõnes: suu- ja neeluvähk. Enamiku emakakaelavähkidest põhjustavad kõrge riskiga papilloomiviiruse tüübid HPV 16 ja 18.

Nakatumine

HPV levib inimeselt inimesele limaskestade kontakti kaudu: seksuaalkontakti teel vahekorra ajal või suguelunditelt suu limaskestale. Kondoomi kasutamine vähendab nakatumis­ohtu, kuid ei anna 100% kaitset. Pärast nakkuse saamist võib viirus inimese kehas elada pikka aega haigustunnuseid tekitamata. Enamjaolt suudab immuunsüsteem organismis viiruse mõne kuu või aasta jooksul hävitada, kuid neil, kel ei õnnestu viirusest vabaneda, võib kujuneda pahaloomuline kasvaja. Tavaliselt areneb vähk välja paarikümne või enama aasta jooksul.

Kuidas end kaitsta?

Viirusest hoidumiseks on tark hoiduda juhuvahekordadest, kasutada kondoomi, vältida suitsetamist, kontrollida regulaarselt oma tervist. Arstid soovitavad HPV vastu vaktsineerida. Lisaks tuleb regulaarselt naistearsti külastada ja sõeluuringutel käia. PAP-testi tehakse ka vaktsineeritud naistele, sest vaktsineerimine suudab ära hoida umbes 90% tekkida võivatest emakakaelavähkidest.

Kas on kasu?

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO), Euroopa Ravimiamet (EMA) ja teadlased on analüüsinud HPV-vaktsiinide efektiivsust. Võimalikke kõrvaltoimeid jälgitakse pidevalt. WHO andis 2016. aastal kinnituse, et HPV-vastased vaktsiinid on tõhusa toimega ja ohutud. Ka Euroopa Ravimiamet on korraldanud sõltumatu hindamise ning leidnud sama. HPV-vaktsiini efektiivsust mõjutavad patsiendi vanus, immuunsüsteemi olukord, kaasuvad haigused ja kasutatavad ravimid. HPV-vaktsiin ei anna kaitset nende HPV tüüpide vastu, millesse inimene vaktsineerimise hetkel juba on nakatunud.

Kõrvaltoimed

Enamik vaktsineerimise kõrvaltoimeid on kerged: väsimus, pea- ja lihasevalu, iiveldus, nahalööve, liigesevalu, palavik. Kaebused mööduvad 1–2 päeva jooksul ilma ravita. NB! Kui nähud püsivad üle paari päeva, on häirivad või aja jooksul süvenevad, tuleb sellest kindlasti rääkida arstile. (Võimalikele kõrvaltoimetele viitab Eesti Patsientide Esindusühingu pöördumine sotsiaalministri poole: www.telegram.ee/eesti/kiri-ministrile-patsientide-esindusuhing-soovib-hpv-vaktsiini-immuniseerimiskavast-eemaldada.)