HPV vaktsineerimine – kellele ja miks?
HPV – mis see on?
Inimese papilloomiviiruse näol on tegemist sagedase nakkusega: arvatavalt ligi 75% seksuaalselt aktiivsetest naistest ja meestest on selle viirusega nakatunud. Suurem osa papilloomiviiruse tüüpidest põhjustab healoomulisi muutusi nahal (soolatüükad) ja limaskestadel (kondüloomid ehk genitaaltüükad). Vähesed papilloomiviiruse tüübid võivad põhjustada pahaloomulise kasvaja teket genitaalide piirkonnas: emakakaela-, häbeme- ja tupe-, päraku- ning peenisevähk. Aga ka suuõõnes: suu- ja neeluvähk. Enamiku emakakaelavähkidest põhjustavad kõrge riskiga papilloomiviiruse tüübid HPV 16 ja 18.
Nakatumine
HPV levib inimeselt inimesele limaskestade kontakti kaudu: seksuaalkontakti teel vahekorra ajal või suguelunditelt suu limaskestale. Kondoomi kasutamine vähendab nakatumisohtu, kuid ei anna 100% kaitset. Pärast nakkuse saamist võib viirus inimese kehas elada pikka aega haigustunnuseid tekitamata. Enamjaolt suudab immuunsüsteem organismis viiruse mõne kuu või aasta jooksul hävitada, kuid neil, kel ei õnnestu viirusest vabaneda, võib kujuneda pahaloomuline kasvaja. Tavaliselt areneb vähk välja paarikümne või enama aasta jooksul.
Kuidas end kaitsta?
Viirusest hoidumiseks on tark hoiduda juhuvahekordadest, kasutada kondoomi, vältida suitsetamist, kontrollida regulaarselt oma tervist. Arstid soovitavad HPV vastu vaktsineerida. Lisaks tuleb regulaarselt naistearsti külastada ja sõeluuringutel käia. PAP-testi tehakse ka vaktsineeritud naistele, sest vaktsineerimine suudab ära hoida umbes 90% tekkida võivatest emakakaelavähkidest.