Meie pere koer ei tee ju midagi ja lapsed teda kunagi ei kiusa ka
Pane paika reeglid
Väikelastele tuleks võimalikult varakult seada selged reeglid, kuidas koerte juuresolekul käituda. Näiteks peaks esimene reegel olema: „Ära katsu koera sel ajal, kui ta sööb“ või: „Ära katsu koera, kui ta magab“, isegi kui jääb mulje, et koeral ei ole midagi selle vastu, kui teda uinaku ajal puudutatakse. Väikelapsed ei pruugi mõista erinevust õrna puudutuse ja pai või kallistamise, kõdistamise või koera kõhul lebamise vahel. Ehkki koerale võib õrn puudutus sobida, et pruugi ta arvata sama, kui keegi keset uinakut teda torgib. Lapsele on palju arusaadavam, kui ta teab, et magavat koera ei tohi segama minna.
Reeglid võivad muutuda, kui lapsed saavad suuremaks ja neil on parem kontroll ja arusaamine oma tegevuse üle. Näiteks võib väikelaps arvata, et koera kallistada ja musitada on armas – välja arvatud see, et suures elevuses võib ta koera pooleldi ära kägistada ja häirida teda punktini, kus lemmikloom ei suuda seda rohkem taluda. Kui väikelaps vanemaks saab, õpib ta, kuidas koera hellitada nii, et ka loom sellest mõnu tunneb.
On koeri, kes võivad karjuvate ja ringitormavate laste peale närvi minna või ärrituda. Väikelapsed on koera jaoks ettearvamatud ja väga aktiivsed, mistõttu muutuvad osad koerad laste suhtes ettevaatlikuks. Sageli just need, kel puudub lastega varasem kogemus. Ärev ja ebakindel koer võib omakorda muutuda ka agressiivseks ja nii on ohtlikud olukorrad kerged tekkima. See on lastele oluline õppetund. Kui su koer kergesti ärritub või närviliseks muutub, selgita oma lastele rahulikult, et koerte juuresolekul peab olema rahulik või teine variant on minna mujale mängima. See on eriti oluline, kui sul on närviline koer või lapse läheduses on võõrad koerad.
Õpeta ja harjuta silitamist
Õpeta oma lapsele, kuidas õigel viisil lemmiklooma silitada ja harjutage seda üheskoos mänguloomade ja/või sinu enda käsivarre peal. Õrn pai tähendab avatud peopesa kasutamist ja mitte koera puudutamist või löömist mänguasjade või muude esemetega. Väikelaps ei taha halba, kuid ta ei oska koera vajadustega arvestada. Sinu ülesanne on talle õpetada ja selgitada, kuidas hellalt looma puudutakse ning samuti õpetama, millised puudused ei ole lubatud. Näiteks pole lubatud karvadest, kõrvust või sabast tirimine ja sakutamine. Koera otsas ei tohi istuda ega talle mingil viisil valu põhjustada. Isegi väga väikesed lapsed mõistavad, mis asjad põhjustavad „ai-d“, nii et kasutage nende oma sõnavara, üritades selgitada, mida nad koeraga tegema ei peaks.
„Meie“ koer vs võõrad koerad
Veendu, et lapsed mõistavad oma ja võõra koera vahelist erinevust. Väikelapsed, kes jagavad kodu armastava lemmikuga, võivad arvata, et kõik koerad on ühesugused. Selgita lastele, et nad ei tohi kunagi läheneda tundmatule koerale ega tohi luba küsimata teha talle pai. Samuti ei ole hea mõte koerale otse silma vaadata – võõras koer võib tõlgendada seda ohusignaalina. Kõige turvalisem on võõrast koerast rahulikult mööduda.
Anna lastele ülesanded
Lase lastel osaleda koera eest hoolitsemises. Isegi väikelapsed oskavad teha väga elementaarseid asju, näiteks veekaussi täita. Õpeta oma lapsele, kuidas koera harjata, kuidas anda põhilisi käsklusi, kuidas koeraga mängida. Laps tahab lemmikloomaga tegeleda ja neist võivad saada tõelised südamesõbrad. Lapse arenguteel mängib lemmikloom olulist rolli ning õpetab vastutustunnet ja teiste vajadustega arvestamist. Võimalusel võiks laps koos koeraga ka koertekoolis käia. See õpetab nii lapsele kui ka lemmikloomale, kuidas omavahel suhelda ning üksteise mõista.
Allikas: lemmikloom.ee
