„Kui laps kukkumise järgselt kaotab teadvuse, oksendab, siis peab koheselt pöörduma arsti poole,” juhendas Josing. Ta lisas, et neuroloogiliste sümptomite osas jälgitakse kannatanut ligi 24 tundi, seejuures teda öösel 1-2 korda äratades.

„Väikesed lapsed saavad sageli ka põletada, tavaliselt kuuma vedelikuga,” tõi Josing veel välja. „Antud situatsioonis peab tegutsemine olema kiire ja adekvaatne. Põletuse esmaabiks on esmane abivahend jahe vesi, kuid oluline on see, et vesi ei oleks liiga külm või lausa jäine.” Ämmaemand lisas, et kui põletus tekib pea, kaela ja genitaalide piirkonnas, siis peavad vanemad kindlasti last arstile näitama.

Väikelaste sagedaseks õnnetuseks on ka mürgistus. Ämmemand hoiatas, et laste mürgistuste põhjuseks on väga sageli nii kodukeemia vahendid kui ka erinevad ravimid. „Laste mürgistuste korral on vanematele abiks nõuandetelefon 16662, kuhu saab helistada ööpäevaringselt,” soovitas Josing.

Kuidas kodu beebile ohutumaks muuta, vaata SIIT!

Jaga
Kommentaarid