Kuid ägedat kõhuvalu põhjustavad ka näiteks viirusinfektsioonid, millega kaasneb sageli kõhulahtisus ja/või oksendamine. Sel juhul ei ole tarvis last tingimata kohe arstile näitama tormata, esmalt võib haiguse kulgu kodus jälgida. Meedikutelt tuleb abi otsida siis, kui tekib näiteks vedelikupuuduse oht.

Kroonilise valuga on tegemist juhul, kui valuepisoode esineb kahe kuu jooksul vähemalt kolmel korral ning see segab lapse igapäevaelu ja toimetamist. Kõige sagedasem on nii-öelda funktsionaalne kõhuvalu, millel pahatihti polegi kindlat põhjust. “Sellist valu seostavad arstid enim sellega, et sooltel endilgi on närvisüsteem, mis reageerib mingile stiimulile – tegelikult ei pruugi see olla valu, vaid näiteks tavaline soolemotoorika. Mõni laps reageerib ägedamalt, see tundub talle valus,” selgitab lastearst.

Kõhukinnisus on nii koolieelikutel kui kooliealistel lastel üheks levinud funktsionaalse kõhuvalu põhjuseks. Kui on kalduvus kõhu­kinnisusele, kõht ei ole mitu päeva läbi käinud ja laps on vaevas, ei maksa probleemil lasta liiga suureks minna, vaid võtta appi kiirelt toimiv kõhulahtisti, näiteks Microlax.

Sellised preparaadid pole mõeldud pikalt igapäevaseks tarbimiseks, vaid edaspidi tuleb püüda hoida kõht pehme ja tegevuses. “Siin võib abi saada laktuloosi sisaldavatest suukaudsetest preparaatidest, aga enim soovitatakse lastele makrogoolipõhist preparaati, mis pehmendab väljaheidet,” ütleb Merilin Vaher. Üle tuleks vaadata ka lapse toidusedel. Abi on kiudaine­rikkast dieedist, mis aitab kõhul läbi käia. Hea on ploomimahl ja kuivatatud ploomid.

Arsti sõnul on vanemaile sageli uudiseks, et kui lapsel on kõht kinni, siis ülevalt poolt soolest imbub pehme roe läbi eespool oleva kõvema rooja ning võib pükse määrida. Sel juhul kipuvad vanemad arvama, et põnnil on kõht lahti. Lastearstid aga teavad, et tegemist võib olla hoopis varjatud kõhukinnisuse sümptomiga.

“Kui korra on kõht juba kinni olnud ning kakamine tundus valus, oskavad lapsed suure­päraselt häda tagasi hoida. Nõnda võib potil käimine viimaks­ üsna valus olla,” teavi­tab lastearst. Sel juhul peaks vanem last jälgima – kuidas kõht läbi käib, millise konsistentsiga roe on – ning vajadusel taktitundeliselt sekkuma.