Ka kaheaastane naudib rinnapiima
Rinnapiimast toituva tita elu keerleb paljuski emme rindade ümber. Laps saab imedes kasulikku toitu ning kogeb lisaks lähedust ja turvatunnet. On isegi öeldud, et nibud on lapsele nagu pupillid, mille kaudu ta näeb ja tunnetab maailma.
Seega võib aru saada, et imetamisest pole kerge loobuda ei lapsel ega emal. Imetamisnõustaja Margit Merilo imetas oma tütart Sennit (4) ühe aasta. Poega Johannest (2 a 3 k) imetab ta aga juba üle kahe aasta. “Meil käib loomulik rinnast võõrdumine, mis on lapsele kõige sõbralikum viis ega traumeeri teda,” tõdeb Margit. See tähendab, et laps saab rinda enda soovi korral, kuid muidugi mitte nii sagedasti kui beebina.
Päeval tuleb poisil tiss meelde tavaliselt siis, kui tal on oma emotsioonidega raske toime tulla. Näiteks kui ta saab kukkudes palju haiget või kui ta nagistab õega mänguasjade pärast. “Kui ta on kurb ja minu kallistamine ei mõju, siis ta tahab lohutuseks rinda.” Vahel on aga rinnale tuleku põhjuseks lihtsalt imemisvajaduse rahuldamine.
Naine imetab poega alati ka keskööl ja hommikul pärast ärkamist. Laps mõnuleb tissi otsas ja suigub taas unne. Päeval jääb ta vahel magama rinnal, vahel aga mitte.
“Tissu, tissu!” hüüab Johannes kõva häälega. “Mine oota diivanil, emme kohe tuleb,” juhatab Margit poja nende tavalisele söömiskohale. Vahel seisatab poiss poolel teel ja vaatab, kas ema ikka järgneb. Diivanil sätib ta padjad valmis ja jääb ootama.
Kui söögikord on läbi, aga poeg tissist loobuda ei taha, paneb Margit voodisse väikese kootud rinna. Sellise rinnamudeli tegi talle õde imetamisnõustaja töö jaoks. Kodus proovis ta anda tissi Johannesele, kes selle algul vihaselt eemale lennutas. Nüüd võtab aga poiss lambavilla ja herneteri täis tissi tihti kaissu ning hoiab uinudes kootud nibust kinni.
Sedasama mudelrinda näitab Margit ka imetavate emade tugirühmas, mida ta juhib. Ühe vestlusringi teemaks oli imetamisest loobumine. Millal võiks sellega algust teha?
Leia sobiv aeg
Margit räägib, et kui annad lapsele rinnapiima, siis võiks see olla tita põhitoiduks vähemalt kümnenda elukuuni, kuid parem kui üheaastaseks saamiseni. Enne imetamisest loobumist on hea mõnes küsimuses selgusele jõuda.
• Miks sa tahad lõpetada? Kas põhjuseks on see, et oled öösel tita pärast palju üleval? Võõrutuseas lapse uni ei sõltu enam toidust. Laps pole lihtsalt füsioloogiliselt valmis magama tervet ööd ilma ärkamata paariaastaseks saamiseni.
• Kas laps on rinnast loobumiseks valmis? Kas ta imeb rinda väga isukalt või on hakanud seda vähem tahtma? Kas ta naudib rinna otsas olekut või mitte?
• Kas oled lõpetamiseks ise valmis? Kas oled kahevahel või soovid mingil põhjusel, näiteks väsimuse pärast, seda kindlasti teha? Kas oled nõus loobuma erilisest lähedusest titaga, mida imetamine pakub?
• Kas lased lapsel võõrduda rinnast loomulikul teel? Sellisel juhul valib laps talle sobiva tempo.
• Kas võõrutad lapse rinnast enda plaani kohaselt? Sellisel juhul valib ema imetamise lõpetamise kiiruse.
Kuigi võiks arvata, et naine tunneb vaistlikult, millal on nii talle kui ka lapsele sobiv aeg imetamine lõpetada, võib juhtuda vastupidi. Ema võib tahta loobuda siis, kui lapsel on mingi mure, näiteks on laps haige või lõikuvad hambad. Emale on see raske aeg ja imetamise lõpp tõotab kergendust. Paraku vajab laps just sel ajal tihedamalt rinda, mis pakub talle turvalisust ja lohutust ning kindlustab tasakaalus psüühika.
Võõrutamine ja võõrdumine
Kindlasti ei tasu otsustamisel lasta end mõjutada kõrvalseisjatest. Mõni tuttav võib möödaminnes imestada: “Su laps on juba üheksakuune ja sa annad talle ikka veel rinda!” Selline survestamine võib panna rinnast võõrutamisele mõtlema ka naist, kes seda varem üldse ei kaalunudki.
Kui võõrutada laps rinnast järsult, on tõenäoline, et sellega kaasneb nutt ja isegi hingeline trauma – lapsel on emotsionaalselt raske. Margit Merilo julgustab emasid mõtlema loomulikule rinnast loobumisele ehk võõrdumisele, mis kulgeb vähehaaval. Arvestada tasub oma lapse arenguga ja jälgida tema signaale, mis näitavad, kas ta võiks selleks valmis olla.
Margit kummutab müüdi, et mida vanem on laps, seda raskem on teda rinnast võõrutada. “Vastupidi, poolteiseaastane magab juba sügavamalt ja temaga võib võõrutamine või võõrdumine palju paremini välja tulla. Kui laps pole rinnast loobumiseks valmis, ei saa seda teha last traumeerimata.” Lapsele on kõige parem, kui alustad imetamisest loobumist:
• järk-järgult ja võtad selleks piisavalt aega;
• teed seda rahulikult, sest laps tajub selgelt ema ärevust ja nördimust;
• jättes esmalt ära päevased toidukorrad;
• loobudes neist imetamiskordadest, mille vastu laps kõige vähem huvi üles näitab;
• loobudes rinna pakkumisest lisatoidukordade eel või järel. Rinnast võõrutamine on olnud lapsele liiga kiire, kui:
• laps on rahutu, nutu- ja protestivalmis;
• ärkab öösiti tihti;
• on rohkem klammerdunud ema külge;
• on tekkinud või suurenenud eraldatuse hirm;
• laps hammustab, ka rinda;
• lapsel on uus kiindumusobjekt, näiteks pehme loom või riideese. See on olnud emale liiga kiire, kui:
• ta tunneb füüsilist ebamugavust, näiteks rindade täisoleku tunnet;
• ta on emotsionaalselt häiritud;
• talle tundub lapse tissita hoidmine liiga suure ja aeganõudva tööna.
Vanema kui kümnekuuse tita rinnast võõrutamisel ei pea hakkama lapsele andma ilmtingimata kunstlikke piimasegusid. Kui laps pole lehmapiimavalgule allergiline, võib hakata talle pakkuma tasapisi ka tavalist 3,5% lehmapiima.
Kuna öised imetamised pakuvad lapsele kõige enam turvatunnet, pole soovitatav nende ärajätmisest alustada, sest see võib lapses segadust tekitada. Kui aga laps on juba üle aasta vana ja ema on öistest toitmistest väga kurnatud, võib proovida vähendada kesköiseid imetamisi ning suurendada päevaste osakaalu. Kuna lapsele on kõige armsamad imetamiskorrad just õhtune uinumise ja varahommikune ärkamise aeg, siis need võiksid võõrutamisel kõige viimasteks jääda. Kui lasta lapsel ise “rinnast välja kasvada”, siis tavaliselt loobub laps rinnast 3.–4. eluaastal. Selles vanuses kaob imemisvajadus ja laps ei oska enam hästi keelt niimoodi rulli sättida, et rinnast korralikult piima kätte saaks.
IMETAMISEST LOOBUMISE NIPID
• Kui laps nõuab rinda, juhi tema tähelepanu mujale, näiteks mõnele mängule.
• Väldi kohti, kus oled harjunud last imetama.
• Imeta vaid ühes kohas, näiteks voodis.
• Liigu lapse tempos. Kui laps soovib rohkem rinda, võid astuda julgelt sammu tagasi ja suurendada imetamist, kuni lapse soov on rahuldatud ning ta on jälle valmis võõrutusega jätkama/leppima.
• Öösel ole lapse ligi ja rahusta teda (võta sülle jne). Anna märku, et oled olemas. Seda võib proovida teha ka isa, ent kui laps ikka ei rahune, siis on targem rahustada teda emal, sest muidu võib tita saada sõnumi, et lisaks rinnale on ta ilma jäänud ka emast.
• Kui rahustamine ei mõju, siis on targem panna laps rinnale. Võõrutamisprotsessi saab sellegipoolest kenasti jätkata.
KUST SAADA MUDELRINDA?
Kui sa ei taha mudelrinda ise meisterdada, võid selle tellida Sünni ja Imetamise Eesti Tugiühingu e-poest (hind 1.92–13 eurot).
ugiühing korraldab titade ja väikelaste arengu ja toitumise teemalisi vestlusringe mitmetes Eesti kohtades. Vt lähemalt www.siet.ee.
