Mulle meeldib hambaarsti juures

Hiljuti parandati kuueaastasel Joosepil koguni kaks auku korraga. Juba kaks aastat oleme sõbrad arstiga, kelle kannatlikkus ja lahkus ei kao ka siis, kui poiss aeg-ajalt joriseb.“Nüüd on mul kaks sinist ja üks roheline plomm,” vaatas Joosep kodus oma suud rahulolevalt ja mina ohkasin kergendatult, sest uuesti kontrolli peame minema alles kolme kuu pärast.

Ka hambaarstid Tuuli ja Jan Orn leiavad tavaliselt selle nipi, kuidas lapsega hea kontakt saada, sest alles siis on võimalik teda ravida.
Tuuli ütleb, et lapsele võib hakata hambaravi lõpuks isegi meeldima. “Mul oli üks väike patsient, kelle tee lasteaeda viis hamba­ravikliinikust mööda. Ta peatus ja ütles, et enne edasi ei lähe, kui saab arsti juures ära käia.”

Millised need nipid on, mis lapse suu lahti teevad?

Tuuli: Lapsele lähenemiseks on erinevaid nippe. Mõnega saab heaga, mõnega saab vähem heaga. Mõnega ei olegi mingeid nippe vaja. Ta tuleb ja teeb nagu linnupoeg suu lahti. Hästi oluline on koostöö vanematega. Parem on, kui vanemad sellest palju ei räägi, mis ees ootab. Tihti kuuleme juba ooteruumis, kuidas ema-isa ütlevad: “Arst ei tee täna midagi, ta ainult vaatab”, hoolimata sellest, et nad teavad, et laps vajab ravi. Vanem teab, et ta valetab lapsele, sest vaatamisega ei muuda hammaste juures midagi.

Ei ole vaja lapsele valetada, sest laps ei tea siis, mida uskuda. Ema lubab ühte, arst teeb hoopis teist ja laps satub segadusse. Kui aga öelda lapsele, et midagi hirmsat ei juhtu, siis hakkab väikeses peas tiksuma, et midagi kindlasti juhtub. Sest kui midagi ei juhtu, siis sellest ju ei räägita.

Nii et eelnev meelestatus on väga oluline. Kui ollakse kabinetis, siis mõnel lapsel on hea, kui vanem on juures, teisel on parem, kui vanem istub ukse taga.

Jan: Vanemate osa on väga tähtis. Kui vanemad lapsega koduski hästi hakkama ei saa, siis pole mõtet hambaarsti juures hakata kauplema, vaid pigem eemalduda ja lasta arstil saada lapsega kontakt.

Tuuli: Lapsega tuleb olla järjekindel ja visa ning sõlmida kokkuleppeid. Näiteks leppida kokku, et täna enne ära ei lähe, kui teeme suu lahti, puurime ühe augu puhtaks ja paneme plommi.

Arst peab sinnamaani jõudma ja kokkuleppest kinni pidama. Laps hakkab siis tasa­pisi teda usaldama. Lapsi tuleb ka premeerida. Vanemad lubavad mingeid asju ja hambaarstid teevad väikesi kingitusi. See on selline piitsa ja prääniku meetod. Kui laps tuleb esimest korda hamba­arsti juurde, siis ta tegelikult ei oskagi mingit hirmu tunda.

Jan: Seda võivad aga sisendada teised. Vahel võivad lapsed näiteks lasteaias üksteisele rääkida, kui hirmus on hambaarsti juures. Samas käib lastel ka võistlus, kelle hambad on plommide poolest värvilisemad ja kellel on neid rohkem. Tasub tulla hambaarstiga tutvuma enne, kui ravi on vaja. Lapsel vaadatakse ja loetakse hambaid ning emale antakse näpu­näiteid. Laps saab istuda ja vaadata. Esimene positiivne kogemus on väga hea.

Tuuli: Kui esimese kogemusega kaasneb valu ja suur sõda, võtab tükk aega enne, kui laps lepib sellega, et hambaarsti juures tuleb käia. Siis läheb arstil raskeks.

Laps peab olema koostöövalmis, sest vägisi ei saa ravida. Mulle ei meeldi isegi nutva lapse hambaid parandada. See nutt aga ei takista, kui laps teab, et peab rahulikult olema. Mõnda last see aitab, kui ta saab natuke joriseda.

Arst peab olema lapsega ka aus. Minu kogemused näitavad, et kui olen last hoiatanud, et nüüd ta saab natuke haiget või tunneb näpistamise tunnet, siis on parem koostöö. Laps teab ette, mida on oodata. Kui arst lubab, et see kestab vähe aega, hakkab laps teda usaldama. Kui see tuleb aga ootamatult, siis on keerulisem sellega leppida. Siis ta ei tea, millal tuleb jälle valus reaktsioon.
Kas vahel pole ka õnnestunud lapsega kontakti saada?

Jan: Seda on juhtunud. Kuigi aastatega on vist tulnud kogemus ja vähem on neid, kellega ei saa hakkama. On ka nii, et iga arstiga võib-olla laps ei saagi kontakti. Kui mina näiteks ei saa selle lapsega hakkama, siis saadan ta Tuuli juurde ja Tuuli ravib teda, või vastupidi. See on sama nagu täiskasvanutel, et kõigile omavahel suhtlemine ei sobi ja üks inimene meeldib rohkem kui teine.

Mis ei tähenda, et peaks hakkama rändama ühe arsti juurest teise juurde. Laps võib vaadata, et seekord pääses, ja kasutada järgmise juures sama taktikat. Vahel on aga arsti vahetamine vajalik. See on paras psühholoogia ja suhtlemine on meie töös hästi oluline. Lastega on see eriti raske. Vahel võib olla, et teed ühe vea ja enam selle lapsega hakkama ei saa. See on nagu nööri mööda käimine.
Äkki vahel mõtlete, et laste ravimiseta oleks palju vähem jama?

Jan: Vahel ikka, sest laste hammaste ravimine on tihti paras peavalu. Nendega tuleb teistmoodi käituda ja see tekitab pinget. Kuid selles töös pole ainult vett ja vilet. Vahel saab lastega nalja ja on tore ka. Kui laps on tubli ja töö õnnestub, teeb see head meelt.

Tuuli: Mina ravin lapsi rõõmuga, sest see on tegelikult lihtne. Hammas ja täidis on pisikesed ning töö läheb kiiresti. Kui lapsega on hea kontakt saavutatud, siis ravin rõõmuga. Lapsed näitavad ka oma tänu välja siiramalt ja mõnele hakkab isegi hamba­ravimise protseduur meeldima.

Lapsed on sellepärast ka vahvad, et kui arst sobib, siis nemad oma arsti kergelt ei vaheta. Nad on truud. Vahel ei leia arst ja vanem sobivat aega, kuid laps ei nõustu kergelt teise arsti juurde minema.

Miks on laste hambad katki?

Jan: Põhiliseks põhjuseks on hügieen – puudulik puhastamine. Paljud täiskasvanudki ei saa hammaste pesemisega hakkama. Mäletan oma lapse pealt, et jube raske oli tal hambaid pesta nii, et need saaks korralikult puhtaks. Tuuli: Koolieani tuleks kindlasti pesta lapse hambaid ise. Võib-olla ka algklassides, olenevalt lapse käelisest tegevusest. Võiks paluda hambaarstil ka lapsele õpetada hambapesu.
Jan: Teiseks kaariese tekke põhjuseks on magusad söögid ja joogid.

Meelutti, mis varem oli suur probleem, antakse nüüd õnneks vähem. See on kõige hullem asi. Lutipudelikaariest põhjustab ka öösel piima või magusa joogi pudelist andmine. Vahel tulevad pisikesed, kelle hambad on äsja lõikunud ja täitsa maatasa lagunenud. Nendega on kõige raskem hakkama saada.

Tihti on nii, et vanemad on magusa ohust hammastele väga teadlikud, aga vanavanemad rikuvad lapse ära, sest leiavad, et lapselapsele peab ikka magusat andma. Kommi tasub anda ainult kindlatel päevadel. Tuuli: Oluline on, et laps saaks kommid ja magusad joogid korraga kätte ega näksiks neid pidevalt. Kehtida võiks viie korra reegel – üle viie korra ei tohi päevas süsivesikuid tarbida. Siis saab sülg ise hakkama mikroobidega, mis hambaauke tekitavad. Kui ka hambaid korralikult pesta, siis nende pinnale midagi eriti ei kleepu.

Kuidas pesemist tõhustada?

Jan: Meetodeid on erinevaid, aga ega neil suurt vahet pole. Põhiline on, et kõik hamba­pinnad, ka kokkupuutepinnad, saaksid puhtaks. Kõige olulisem on pesta õhtul. Kuna aga keegi ei pese ideaalselt, siis peab ikka hommikul ka pesema.

Tuuli: Piimahammaste kontaktpindade puhastamine niitide ja harjadega ei ole nii tähtis. Kui hambad hakkavad vahetuma, tekivad nagunii vahed. Jäävhammaste puhastamisel tuleb juba kasutada abivahendeid – niite ja harju.

Jan: Arstilt tasub julgelt paluda, et ta õpetaks hammaste hooldamist. Kui arst näeb, et hambad on kehvasti pestud, siis ta pöörab sellele tähelepanu, et võiks paremini teha, aga võib-olla võiks ka uuesti õpetada. Tuuli: Täiskasvanud inimene võib tunda ennast halvasti, kui rääkida talle hamba­pesust. See on delikaatne teema, sest keegi ei taha ju must ja pesemata olla. Laps ei saa sellest võib-olla niimoodi aru ja ei solvu.

Kas tasub kasutada elektrilist hambaharja?

Tuuli: Mina olen paar last sellega ära meelitanud. See tekitab lapses sarnast tunnet mis hamba puurimine. Kui ta sellega kodus sõbraks saab, siis hirm puuri ees on väiksem. See puhastab ka paremini nii laste kui täiskasvanute puhul. Osta tasuks ikka korraliku harja, millel saab otsikuid vahetada ja millel on suur pöörete arv.

Kui oled aga hoolas pesija, siis saab tavalise hambaharjaga ilusti hakkama. Lapsel võiks olla väike hari ja nii lastele kui ka täiskasvanutele on hea pehme hari. Hamba­pastasid tasub aeg-ajalt vahetada, et mikroobid koostisega ära ei harjuks. Kui auk on juba hambas, võib tekkida kiusatus selle ravimist edasi lükata.

Mis siis juhtub?

Tuuli: Edasi saab lükata nii kaua, kuni valutama hakkab. Lastel juhtub see üsna kiiresti. Eriti piima-, aga ka jäävhammaste puhul.
Laste hammastel on suured närviruumid ja auk jõuab kiiresti hamba närvini. Siis võib vajalik olla juureravi. See on juba mitu korda ebameeldivam ja suurem töö. Ka see, kui lapse hammas on ainult tundlik külma või kuuma suhtes, võib näidata, et hambas on auk. Lapse ravi ei tasu mingil juhul edasi lükata.

Kui kaaries on juba hammastes, kas see tähendab, et tulebki terve elu aukudega maadelda?

Tuuli: Kui hambad on täidisega, siis auku­dega tuleb terve elu maadelda, sest täidisel on teatud eluiga ja seda tuleb vahetada. Täidis kulub ning ühenduskoht hamba ja täidise vahel katkeb. Jan: Kui piimahammastel on augud, ei pea need tingimata tekkima jäävhammastel. Kui piimahambad on korralikult parandatud, võivad jäävhambad olla täiesti tipp-topp.

Tuuli: Tihti on nii, et piimahambad on väga katkised ja nendega on palju vaeva nähtud, aga jäävhambad on terved.

Jan: Lapsega tasub käia kontrollis. Piima­hammastesse tekib kaaries nii kähku, et tuleb tõesti olla visa ja käia vähemalt poole aasta tagant neid arstile näitamas. Kes käib regulaarselt kontrollis, sellel on hammaste tervis kontrolli all ja midagi hullu ei juhtu.

Kui palju mängib rolli pärilikkus? Millised on näiteks teie hambad?

Jan: Väga head – nagu prillikivi. (Naerab.) Pärilikkus mängib tervise puhul ikka rolli. Kellel on kehvad hambad, need peavad rohkem vaeva nägema. Teised ei pea nii palju.

Head abivahendid

Hambavahesid saab puhastada väikeste inter­dentaalharjadega  või hambaniidiga, mis asetseb hoidjal. Puhastades niidiga, mis on hoidjal, mitte lihtsalt käes, ei pea laps oma näppe suhu toppima ning töö läheb kiiremini ja lihtsamalt. Hambapesu õnnestumist on võimalik kontrollida värviliste tablettide abil, mis teevad närimisel katu roosaks ja näitavad, kust peaks hoolikamalt har­jama.­