Tähed vaatavad vasakule

Kui Marta hakkas paari­aastaselt märku andma, et tema juhtiv käsi on vasak, ei üllatanud see peres kedagi. Tüdruku vanaema ja täisealine vend on ­mõlemad vasakukäelised. Marta ema Merike on argi­elus küll paremakäeline, kuid põlvkondlik eripära on täitsa olemas – noorena korvpalli mängides oli ta viskekäeks kindlalt vasak.

Logopeed Kadi Künnapuu ütleb,­ et vasakukäelisus peaks avalduma juba 2–3aastase lapse juures ja täna­päeval ei dramatiseeri seda keegi üle. „Ümberõpetamise ajad on möödas. Seda on küll varem proovitud, kuid see on lapsele keeruline ja tekitab ­segadust. Kaasajal seda ei praktiseerita,“ tõdeb ta.

Vasaku käe vigurid

Marta puhul olid vasakukäelisusele viitavad märgid klassikalised. „Asjade haaramisel ja riietumisel torkas käeeelistus kohe silma. Joonistamisel käis ka pliiats vasakusse kätte,“ mäletab ema. Samas pani ema tähele muudki. Kui suurel vennal tuli vasaku käega kirjutamine väga lihtsalt, siis Marta esimesed tähed kippusid vaatama vastupidises suunas, kui on kombeks. Esimeste joonistuste autoriks märkis tüdruk ikka: ATRAM, mitte: MARTA. Ja numbrid­ki tahtsid end kangekaelselt valest ­küljest näidata.

„Alguses ehmatas see ikka ära, et kuidas tagurpidi – äkki nüüd jääbki nii,“ meenutab Merike. Ja lisab, et ka lugema õppimisel oli tütrel ­kõhklusi, kustpoolt alustada. Kõigest aitas üle harjutamine­ – vanemad juhtisid lihtsalt kogu aeg tähelepanu sellele, kuidas on õige. Peegelkirja tegev laps võib kirjutada tagurpidi terveid lauseid. Ka lugemisel kordab laps sama loogikat – tahab alustada hoopis rea paremast servast.

Peegelkiri viitab ruumitajule

Kadi Künnapuu selgitab: „Peegel­kirja teevad vahel ka paremakäelised ­lapsed, selles pole midagi eriskummalist. Kuni kuuenda eluaastani loetakse seda veel normaalseks. Ka siis, kui avalduvad esimesed märgid vasakukäelisusest, ei tähenda see automaatselt muret peegel­kirjaga.“ Logopeed rahustab, et enamasti harjub laps ise õigesti kirjutama. Lasteaiaealistel ei ole ruumitaju lihtsalt veel nii hea, et vabalt mõista, kus on all, kus üleval, kumb pool on vasak ja kumb parem, mis on ees ja mis taga.

„Kui aga laps läheb kooli ja teeb ikka veel palju peegelkirja ning ta pole kindel, kas hakata lugema-kirjutama paremalt vasakule või vastupidi, ­tuleks asja vaadata laiemalt. Kooli­lapse ­tegutsemist peaks siis iga päev jälgima ja leidma üles need tegevused, mis talle veel raskusi valmistavad,“ juhib Kadi Künnapuu vanemaid tähelepanelik olema.

Peegelkirja põhjused võivad peituda kehvas ruumitajus. Logopeed ­annab head nõu, kuidas märgata ka ­teisi ­motoorse planeerimise ­ise­ära­susi – näiteks teeb selline laps sageli tantsu­liigutusi tagurpidi, vales rütmis ja/või järjekorras. Ta soovitab jälgida, kas ­lapsel avaldub muu hulgas ka ­kohmakas peen­motoorika, halb koordinatsioon või kehv rütmitaju. Logopeedi sõnul on eel­mai­nitud oskustega seotud ka kõne planeerimise võimekus, mistõttu on ta kõnet ravides ­sageli kokku puutunud peegelkirja tege­vate lastega.

Näiteks kui lapsele valmistab raskusi järele korrata selliseid keerulisi sõnaühendeid nagu „Klaara korallid“, „varblased rabar­beril“, „Matsi must müts“, võib see ­viidata koordinatsioonihäirele.
Seega tasub peegelkirja võtta kui abistavat märki, et uurida, kas mudilasele põhjustab raskusi mõni muugi tegevus.

Et koolis oleks kergem

Kui lasteaialapse peegelkirja nähes piisab järjekindlast suunamisest, siis koolimineja puhul ei tohiks jääda enam passiivselt ootama, et ehk saab asi iseenesest korda. Selles vanuses peaks juba logopeedilt abi otsima, et jälile saada probleemi tegelikule põhjusele. „Kooli minnes võib peegelkirja­probleem ­hoopis suureneda, sest õpitempo on kiire ja koormus suur.

Palju tuleb juurde uusi asju, mille pärast muretseda. See on liigne pinge lapsele, kes niikuinii pidevalt kahtleb. Kui võtta lapsel üks mure vähemaks, on tal palju lihtsam, näiteks ei pea ta hakkama tunnis või kodus uuesti kirjutama teksti, mis klassi­kaaslastel juba tehtud,“ soovitab Kadi Künna­puu.

Vasakukäelise lapse ­puhul peab logopeed tähtsaks, et kirja­tehnikas­ ei nõutaks talt kohe ­algul teistega võrdset tulemust, vaid seataks eesmärk, mis on ­saavutatav. Ka Marta ema arvab, et esmalt on oluline ikka see, et laps lihtsalt püüaks.

Kuna meie maailm oma ­atribuutidega on valdavalt ­paremakäeline, seisab vasaku­käelistel lastel ees omajagu iseseisvat avastamist ja pusimist. See kõik aga arendab loovust ja mõtlemisoskust. Leiutamis­rõõmu jagub kindlasti vanematelegi, et välja nuputada viise, kuidas käelisi tegevusi oma vasakukäelisele mudilasele sobivaks kohandada.

Näiteks Marta lemmiktegevuseks on juba ­kudumine. Õiged võtted õpetas tüdrukule ­selgeks küll vasakukäeline vanaema, kuid kuuldavasti on mõned paremakäelised emad teinud seda peegli abil.Kooli käsitöötundides sai Marta just valmis kootud flöödikoti, mis nüüd endale helisevat sisu ootab. Miks mitte, sest valmistatakse ju ka vasakukäeliste flööte!

Hüva nõu

• Õpeta oma vasakukäelist peegel­pildis! Lapsel on lihtsam uut tegevust imiteerida, kui istud ­temaga vastakuti, näiteks heegeldamise, kudumise, kinga­paelte sidumise õppimisel.
• Koolipingis võiks vasakukäeline laps istuda vasakul pool. Siis ei sega teda paremakäelise lapse küünarnukk ja vastupidi.
• Peegelkirjaga kimpus olevale lapsele on suureks abiks märgistus vihiku vasakus servas (näiteks värviline joon), mis tuletab meelde, kummalt poolt kirjutamist alustada. Ka lugemist lihtsustab teksti vasakusse serva pandud meeldetuletus, näiteks eemal­datav kleeps.
• Koolilapsel võiks kirjutuslaua juures olla tähestik (seinal või lauakattena), mida ta saab ­kõhkluse korral vaadata.
• Hangi lapsele spetsiaalselt ­vasakukäelistele mõeldud töö­vahendid: käärid, joonlaud, pliiatsiteritaja jms.
• Ole kannatlik!

ARENDA RUUMITAJU JA KOORDINATSIOONI!

Jätka rida!

Alusta vasakult rea algusest mingi mustri või joone kirjutamist ning palu lapsel seda rida jätkata. Reavahe peab olema piisavalt suur, et lapse ranne ei oleks pinges, vaid saaks vabalt liikuda. Hea paberi suurus on A3 ning sobiv kirjutusvahend kriit või pintsel.

Meisterdage!

• Meisterda värvilistest paberkujunditest kleeppilt ja palu lapsel­ seda mälu järgi kopeerida. Kui talle ei meenu, kuhu oli vaja ­kleepida näiteks kollane ring, juhenda teda: „Pane ring ruudust vasakule, kolmnurga alla.“ Kui see on keeruline, lihtsusta ülesannet ja näita talle näidist. Kui ka see on mudilasele raske, näita, kuidas sa näidise tegid, saates oma tegevust seletusega, näiteks: „Sakiline joon on ülal, laineline joon all.“ Samal ajal laps matkib tegevust. Lapsele on kõige kergem meisterdada sinuga samal ajal.
• Väga mõnusaks ja rahustavaks tegevuseks võib kujuneda lapsega koos mandala tegemine või värvimine. See arendab hästi püsivust ja peenmotoorikat, aga ka ruumitaju.
• Voltige paberist karbikesi, tornikesi jms ning ehitage neist kokku suurem ruumiline kujund. Esialgu meisterdage koos, samal ajal ­selgita lapsele tegevust. Näiteks: „Selle paberi voldin keskelt ­kokku, siis murran ülemise parema nurga keskele kokku.“
• Kõige arendavamad on koostegevused, mille ajal laps kuuleb, ­kasutab ja teeb praktiliselt läbi ruumimõisted nagu vasakul, peal, all jms. Kas see toimub tasapinnalise või ruumilise lähenemise abil, on teisejärguline.

Liikuge!

Tantsige koos ja korrake kindlas järjekorras liigutusteseeriat. See arendab koordinatsiooni. Lihtsam on harjutada peegli ees, et lapsel oleks kergem toimuvat jälgida. Plaksutage rütmi, imiteerige
trummimängu, liikuge ruumis. Vajadusel selgitage, näiteks: „Kiire, kiire, aeglane.“