Kodusünnitus, kus ämmaemandaks oli isa

Mis tundeid tekitas alguses mõte kodus sünnitamisest?

Idee mulle pigem meeldis. Mu abikaasa oli ka eelmise lapse kodus sünnitanud. Elasin muidugi teadmisega, et mõni asjatundlik inimene on ikka ka juures. Kuid selgus, et ämmaemandal pole võimalik tulla. Kohtusime kahe sünnitoetajaga ja mind seni närinud mured sünnitamise kohta hajusid. Nad rääkisid oma positiivseid lugusid, mis oli väga julgustav. Sünnitus pole üldse nii hull. Mu põhilised hirmud olid, et näiteks kuidas last vastu võtta ja õigel ajal õigeid asju teha.

Mis asju sa siis teha tahtsid?

Ma ei kujutanud kogu protseduuri hästi tegelikult ette. Ise arvasin, et saab rohkem abiks olla, toetada… Aga tegelikult sain midagi ise teha alles siis, kui laps sündis. Lõpus hingasime koos. Ikka väga abitu oli olla. Näed, et su kõige kallimal on väga raske ja sina midagi teha ei saa. See abitus oligi ülimalt talumatu. Ilmselt siin pole vahet, kas sünnitad haiglas või kodus.

Kuidas sa hingata oskasid?

Olin koos abikaasaga proovinud ja midagi varem ka lugenud. Kuid see tuli väga loomulikult, sest olin naisega täpselt samal lainel.

Kas sünnitamine oli keeruline?

Meie sünnitus oli tegelikult väga lihtne ja kiire, umbes kaks tundi. Mulle küll ei jäänud sünnitusest muljet, kui millestki õudsest. Kuid just sellist pilti maalitaks enne! Kui sünnitus oleks olnud teistsugune, oleks mul võib-olla teistsugune arvamus.
Muidugi jõudis naine nende kahe intensiivse tunni ajal vahepeal väsida ja lubas ise koju minna* ja mind üksi sünnitama jätta, kuid saime ikka koos motivatsiooni tagasi ja hirmudest üle.

Tekkis sul sünnituse käigus vajadus abi ja nõu järele?

Mitte kordagi. Abikaasa oli hea juhendaja: ütles, kui ta midagi soovis ja ka seda, mida ta ei tahtnud. Üllatavalt rahulik olin, ei tekkinud hirmu ega pabinat. Võib-olla kui keegi oleks kõrval midagi targutanud või suskinud, oleks see ärevaks ajanud, kuid praegu puudus igasugune survestamine ja saime ise otsustada oma soovide järgi, omas keskkonnas.

Hiljem isikukoodi saamiseks haiglat külastades sain aru, et mul ei tekkinud seal kordagi tunnet, et siin oleks päris vahva olla. Pigem tundus kõle.

Kas väljutus tundus sulle hirmus?

Meil oli kõik nii kiire, et tunda ei jõudnudki midagi. Abikaasa ütles, et pane käed alla ja ühe pressiga oligi laps mu kätel. Sünnitoetaja oli tsiteerinud mulle esmaabibrožüüri, kus sünnitusabi peamine tõde oli, et laps on libe. Pidasin seda kramplikult meeles. Tõstsin ta ema kõhule, aga praegu tagasi mõeldes on see hetk mul üsna udune.

Mäletan, et mul tuli kiirelt jätkata tegevustega: otsisin marlit ja kääre, sest nabanöör oli vaja siduda ja läbi lõigata. Tõin veel rätikuid, sest olemasolevad olid määrdunud. Platsenta ja veed tulid kohe peale last, nii et kõik uputas. See tuli ära koristada. Siis sai alles maha istuta ja lapse sülle võtta.

Kuna oli juba öö, läksime koos uue pereliikmega oma voodisse magama. Laps nuttis. Võtsin ta oma rinnale ja jäime temaga pooleldi lamades koos magama. Polnud mingit hirmu, et keegi tahaks nutvat last kusagile ära viia. Olime lapse jaoks olema - meie tutvusime temaga ja tema meiega.

Mis sa arvad, miks mehed tavaliselt kodus sünnitamise vastu on?

Sellepärast, et sünnitusest maalitakse pilt, et see on pikk, valulik, õudne ja hirmus protsess, kus on ma-ei-tea-mis aparaate vaja. Mehed on kindlad, et arstiabi on professionaalne ning nad ei taha võtta riski. Neil on tunne, et äkki nad ei oska midagi teha. Loodavad meditsiinipersonalile. Mehed kardavad võtta vastutust.

Kas siin mängib rolli ka naise usaldamine?

Pigem ikka enda teadmatus ja hirm võtta vastutust. Naise roll sünnitusel on kodus ja haiglas sama. Minul oli kodus hea turvaline tunne, haiglaga võrreldes nagu öö ja päev. Ma ei propageeri kodus sünnitamist, aga väga hea on, kui ei pea rändama, pakkima või pelgama, et keegi võtab lapse ära. Kodus keegi ei mõjutanud ega surunud midagi peale. Sain rahulikult endas kindel olla.

*see on tüüpiline kodus sünnitajate nali, et ma enam ei jaksa ja lähen nüüd koju. (autor)

***

Paar nädalat tagasi viisime läbi oma portaalis ka lugejate hääletuse ning küsisime, kas oled kodusünnituse poolt, vastu või erapooletu. 20% vastanutest oli kodusünnituse poolt, 23 % erapooletud ja 57 % kodusünnituse vastu.