Hoidke eest! Siit ma tulen!

Tõnis Saalits (24) näeb oma pisikest Oliveri (7 k) vaid nädalalõppudel, sest töötab kodust eemal. “Iga kord vaatan: jälle on poiss suuremaks kasvanud!”

Ema Annika Reisalu (23) on vanematelt inimestelt kuulnud, et laps võib isa ära unustada, kui teda harva näeb, kuid õnneks pole seda juhtunud. “Oliveril on nii hea meel, kui issi koju tuleb. Vahva nägu tuleb kohe pähe.”

Tahaks juba joosta

Äsja käisid vanemad lapsega pere­arsti juures, kes tõdes, et Oliver annab oma ligi 10kilose kaaluga juba 10kuuse poisi mõõdu välja. Kuid muretseda pole vaja, laps ei ole ülekaaluline.

Kaks kuud tagasi oli Oliver samuti kaalus kõvasti juurde võtnud, kuid liikus vähe ja pöörata veel ei tahtnud. Füsioterapeut soovitas titat rohkem kõhuli hoida ja õpetas emale mõned nipid, kuidas last pöörama meelitada.

Näiteks tasub lapsele näidata mänguasja ja ahvatleda teda seda haarama diagonaalis. Laps küünitab lelu poole ja niimoodi märkamatult pöörabki end kõhuli. Ema võib last seljast toetada, et tita tagasi ei vajuks.

“Mõned korrad proovisime nii ja juba ta keeraski ise,” räägib Annika. Siis hakkas poiss ümber oma telje tiire tegema ning tagurpidi liikuma.

Ühel päeval oli Oliver maas ja ema jälgis eemalt, mida laps ette võtab. Tita tõusis neljakäpuli põlvedele ning kiigutas end edasi-tagasi. “Ohoh, see oli nii uskumatu, et ta ise avastas sellise asendi! Alles ei saanud keerata ja nüüd teeb kõiki neid asju. Lahe on, kuidas ta järsku arenema hakkas,” rõõmustab ema.

Isa Tõnis räägib, et poeg tõmbab end ise ka diivani najale püsti. “Seisab siis tükk aega ja mässab hea meelega mänguasjaga või vaatab pilti seinal. Ma arvan, et nädala pärast ta juba roomab. See juhtub kindlasti samuti väga äkki.”

“Jah, ega ta enam paigal ei püsi. Süles siputab ka nii hoogsalt jalgadega, nagu tahaks minema joosta ja kõik asjad endale kätte haarata,” muigab Annika.

Istub, räägib ja sööb

Tõnis ja Annika võtavad Oliveril kätest kinni ning kiigutavad teda õhus. “Mida rohkem teda väntsutada ja hüpitada, seda rohkem ta rahul on. Igasugused lollused, naljakad
grimassid ja muu säärane meeldivad talle ka väga,” räägib ema.

On veel üks uus asi, mida beebi teha oskab: istuda! Selle tõestuseks paneb isa ta kiigele ja Oliver naeratab mesimagusalt. Kes siis kiikuda ei ihkaks! Paar päeva tagasi näitas poisi suus end ka esimene hammas. “Vaata, seal paremal all,” osutab isa väikesele valgele kikule. “Natuke ta ikka joriseb ka selle pärast.”

Muidu on laps aga rõõmsameelne. Öösel ärkab vaid korra, et emme tissi imeda, ja hommikul kell 7 äratab juba vanemad üles. “Kiusab meid, hakkab käte ja jalgadega vehkima, et meie ka ärkaks. Ühel hommikul aga ärkas ning ütles kõva ja selge häälega: tere!” räägib isa Tõnis. “See oli juhuslikult. “Emme” ütleb ta juba mitu nädalat. Utsitan teda “isa” ka ütlema, ent veel pole tulnud,” lisab ema Annika.

Hommikul sööb poiss jälle rinnapiima ja võib siis ise põrandal mõnda aeg üksinda mängida. Varsti nõuab ta aga kõvasti lalisedes teiste seltsi. Lõunaks annab ema talle putru või juurviljapüreed. Kuna lapsel on vere rauasisaldus natuke madal, saab ta ka iga päev vasikaliha, mis on hea rauaallikas. “Teen summ-summ ja lusikas lendab püreega suhu. Kõige rohkem aga meeldivad talle ikka magusad ploomi-, pirni- ja mustika­püreed. Neid võiks ta mitu purki ära süüa,” tõdeb ema.
Päeval magab laps kaks-kolm korda, kuid väga lühidalt, umbes pool tundi järjest. Siis ärkab üles ja on jälle heas tujus.

Suvi on beebidele mõnus aeg, sest saab võtta palju õhuvanne ja supelda vees. Isa on kastnud Oliveri ka järvevette, kuid kõige parem on tal sulistada pisikeses titabasseinis, kus vesi läheb hästi soojaks. “Sealt ta enam ära tulla ei tahagi,” naeratab poega süles kiigutav Tõnis. “Oliver on ikka nii vahva tegelane. Kogu aeg mõtlen, et ta on nii armas,” heldib ema Annika nende kõrval.

7- kuune laps
• Peaks suheldes palju naeratama.
• Peaks tegema puristavat häält ja lalisema.
• Suudab ilmselt püsti hoituna jalgadele toetuda.
• Suudab ilmselt toeta istuda.
• Suudab ilmselt otsida ja rusikasse võtta väikest eset.
• Võib osata roomata.
• Võib osata toe najal seista.
• Võib koguni osata end kõhuliasendist istuma ajada.
• Võib koguni hüvastijätuks lehvitada.
Allikas: lastearst Siiri Lepik