Mida teha lampjalgadega?

Paljud vanemad muretsevad oma pisipõnni pärast ja pärivad arstilt: kuidas vabaneda lamedast tallavõlvist, et lampjalgsus ei tekitaks lapsele probleeme?

Aile Kikase (56) pojal Robinil (15) diagnoosis arst lampjalad, kui laps oli kahe ja poole aastane, ning soovitas osta ortopeedilised jalatsid ja teha võimlemisharjutusi. “Ausalt öeldes pole see kõik tulemusi andnud,” tõdeb ema Aile.

Esimestes klassides kaebas poiss pärast pikka kõndimist jalgade väsimust ja vahel lõi tema sääremarja valu või kramp.

Robin kannab siiamaani jalatsites spetsiaalseid sisetaldu, mida isikliku abivajaja kaardiga saab osta soodustusega. Silmaga on näha, et tema tald on lame ja ta liigub tatsudes. “Viimasel ajal ei ole ta millegi üle kurtnud, kuigi pikka maad ta eriti käia ei taha. Ta on juba nii suur, et ilmselt pole lampjalgade osas enam midagi teha,” arutleb ema.

Viis aastat tagasi sai aga Aile reumatoloogilt teada, et ka temal endal on tekkinud lampjalgsus. “Kuidas saab see olla, tallal on ju õõnsus näha?” imestas ta. “Teil on ristvõlvid ära vajunud,” kõlas arsti vastus.

“Ja nüüd on tõesti nii, et jalad väsivad kõndides ja seistes kiiremini ning hakkavad valutama,” kirjeldab Aile. “Kannan tallatugesid, millest on mulle abi.”

Levinud eksiarvamused

Tartu Ülikooli kirurgiakliiniku arst-õppejõud Ragnar Lõivukene kinnitab, et enamasti pole lampjalgade puhul muretsemiseks üldse põhjust. Lampjalgsust esineb küll palju, koguni viiendikul täiskasvanutest, kuid kahel kolmandikul neist ei põhjusta see mingeid vaevusi. Paraku on lapsevanemate ja ka arstide seas mitmeid eksiarvamusi, mis visalt kaovad.

“Väga levinud on müüt, et lamedat tallavõlvi on võimalik “ravida” tallatugede või nn ortopeediliste jalatsite kasutamisega. Kahjuks aitavad selle pseudoteadmise levikule kaasa ka meedikud, kes pole tegelikkusest teadlikud ning tegutsevad varemkuuldu põhjal,” sõnab arst.
Tõde on hoopis see, et lampjalad on normaalsed väikelapseeas, tavalised lapseeas ja normaalse pöia üks vorme täiskasvanueas.

“Tõepoolest, kui küsida vanematelt, kes saabuvad vastuvõtule lapse lampjalgsuse tõttu, kas laps ka midagi kaebab, on vastuseks tavaliselt, et laps ei kaeba midagi, kuid jalatsid on pidevalt viltu tallatud ja ebaühtlaselt kulunud. Paraku ei ole see enamasti põhjustatud sellest, et pöidadel on midagi viga, vaid pigem jalanõudest, mis ei arvesta lapse pöidade talitlust,” räägib dr Lõivukene.

Lapse lamedad tallad

Lapsel on sündides talla all rasvpadjakesed, mistõttu tallad näivad sageli lamedad. Padjake püsib veel ka siis, kui laps juba jalgadel seisma hakkab ja esimesi samme teeb, ning alles lapse kasvades kahaneb tasapisi.

Nähtav tallavõlv hakkab tekkima lapse 3. eluaastal ja tallavõlvi kiirem areng jätkub 7.–10. eluaastani. Kasvamise käigus muutuvad nii tallavõlvi kõrgus kui ka hüppeliigese asend.
Kui vaadata seisvat last tagantpoolt, on lihtne märgata, et lapse jalad on justkui lääpas: hüppeliigesed hoiavad sissepoole kaldu ehk jalad on hüppeliigestest valgseisus. See on lapse hüppeliigeste normaalne asend ja nende telg muutub sirgeks keskmiselt 12. eluaastaks.
Uuringud on näidanud, et tallatugede või ortopeediliste jalatsite kandmine ei mõjuta lapse pöidade arengut kuidagi, seega ei tasu neid lampjalgsuse ärahoidmiseks ka­sutada.

Milline lampjalgsus vajab ravi?

Igasugune lampjalgsus ei ole siiski normaalne nähtus. Lameda talla üks põhjusi võib olla näiteks kaasasündinud püstkontsluu. See on hästi näha ja ravitav operatsiooniga. Lampjalgsus võib tekkida ka mõne luuhaiguse (nt Köhleri tõve) või trauma tagajärjel.

Ortopeedid jaotavad lampjalgsust veel järgnevalt:

Elastne ehk vaevusteta lampjalg. Tallavõlv on hästi nähtav ilma koormuseta jalgadel ja varvasseisus, staatilises asendis seisval inimesel on võlv aga lame. Sellise lampjalgsuse põhjuseks võib olla ka pöia piiratud liikumine, mis on tingitud lühikesest kannakõõlusest. Ortopeediline-ortootiline ravi ei ole vajalik. Lühikese kannakõõluse korral tasub teha venitusharjutusi, muidu võivad hiljem tekkida pöia­vaevused.

Vaevustega lampjalg. Väliselt sarnane eelmisega, kuid vaevuste põhjus on erinev (nt mõnest haigusest tingitud). Võib esineda valu tallavõlvi piirkonnas, jalgade kiiret väsimist ning öiseid valusid ja krampe. Kasuks tulevad harjutused, et tugevdada sääre- ja pöialihaseid. Võib vajada ortootilist ravi (sobivaid jalatseid, tallatugesid). Teatud juhtudel otsustatakse kirurgilise ravi kasuks.

Jäiklampjalg. Sageli diagnoositakse alles 10–12 aasta vanuses. Ravi on kirurgiline.
Kahel kolmandikul lampjalgadega täiskasvanutest ongi elastne lampjalg. Nende liigesed on liikuvad ja neil pole vaevusi. Ka enamikul lastest on just elastne lampjalg. “Sellist lampjalga pole vaja ravida ning ortootiliste vahendite kasutamine on ebaefektiivne ja mõttetu. Jalatsite hinda arvestades on see asjatu raharaiskamine. Neile lastele tallatugede ja profülaktiliste jalatsite soovitamine meedikute poolt on seetõttu tõsiselt taunitav,” ütleb dr Lõivukene.

Veerand on selliseid täiskasvanud lampjalgseid inimesi, kelle hüppeliigese liikuvus on piiratud, muus osas on pöid liikuv. Kuna neil võib olla vähenenud koormustaluvus, on nad mõnes riigis (USA, Kanada) vabastatud armeeteenistusest.

Ülejäänutel on jäiklampjalg.

Kui teismelisel on lampjalgade tõttu vaevusi, siis mõned tallatoed (nt California ülikooli biomehaanika laboratooriumis tehtud) võivad neid leevendada. Samas on leitud, et individuaalselt valmistatud tallatugede mõju on vähene ja mõnel juhul, kui on kasutatud jäigemaid materjale, võivad vaevused isegi suureneda.

Noorte seas on populaarsed sportimiseks mõeldud jalatsid, mis on juba disainitud nii, et neil on kanna- ja pikivõlvitoestus sees. Lisatoestuse kasutamine ei ole selliste jalatsite korral vajalik.

Pöiad ja sääred tugevamaks!

Lampjalgade vaevusi aitavad vähendada paljajalu kõndimine looduses ja harjutused, mis venitavad ning tugevdavad pöia- ja säärelihaseid.

1. Kõnd varvastel ja kandadel Tõuse varvastele ja kõnni niimoodi viis minutit iga päev. Korda sama kandadel.
2. Varvastega pliiatsi tõstmine Tõsta varvastega pliiats (rätik, väike pall, käbi vmt), hoia hetke ja korda harjutust.
3. Pöia seesmisel ja välisel küljel kõndimine. Kõnni mõni minut pöia seesmisel küljel, seejärel välisel.
4. Palli veeretamine talla all. Pane talla alla tennisepall ja rulli jalga sellel kannast varvasteni ning tagasi. Korda harjutust teise jalaga.
5. Varvaste sirutamine-kõverdamine. Istu toolil, põlved otse, kannad maas. Siruta varbad lae poole, hoia 5 sekundit ja lõdvesta. Tõmba varbad konksu ja hoia neid selles asendis 5 sekundit.