Kas nüüd on kõik? Kas mu elu ongi läbi?

Maria süda kloppis nii kõvasti, nagu tahaks rinnust välja hüpata. “Tunnen end halvasti, jälle on paanikahoog... Ma ei tea, kas hommikul ärkan,” kirjutas naine ja sättis end voodisse pikali. Hommikul avas ta silmad, nägi meest enda kõrval magamas, ja viskas kirja kiiresti minema.

“Arvasin, et nüüd on tõesti minek,” räägib Tallinnas elav naine, kellele see oli üks järjekordsetest paanikahoogudest. Esimene tabas teda viis aastat tagasi, kui ta oli kõigest 18aastane. Meeletu südame puperdamine ja hingamisraskused ehmatasid neiu nii ära, et ta kutsus kiirabi.

Kui selline seisund tekkis juba iga päev, ei pidanud Maria enam vastu ja teatas lähedastele: “See ei ole normaalne! Ma lähen haiglasse!”

Psühhiaatriahaiglas diagnoositi Marial ärevus-paanikahäire ja tehti aju-uuring, mille käigus pandi pähe kummimüts, mis kõvasti pigistas. “Mul tekkis selle tõttu tõsine surmahirm: arvasin, et veri jääb ajus seisma ja saan infarkti.” Maria lahkus haiglast ja otsustas omal käel ärevushäirega rinda pista...