Liina Randpere: "Kanaema minust ei saa!"

„Mul läks sünnitus ikka väga hästi," räägib Liina. "Olen kuulnud jutte, et see kestab kuni 36 tundi. Mina ärkasin hommikul kell 8 kahtlusega, et täna on see päev, kui peab haiglasse minema. Aga olin veel seitse tundi kodus – koristasin, tegin raamatupidamist ja muid jooksvaid asju. Tuhud on ebamugavad, kui aga ennast tegevuses hoida, on lihtsam nendega toime tulla."

Aktiivne sünnitus võttis vaid kolm ja pool tundi. Liina kiidab Ida-Tallinna Keskhaigla ämmaemandat ja personali. "Ma ei oskaks paremaid ja toetavamaid inimesi ette kujutada," õhkab ta. "Esimesed kolm päeva olin haiglas ja kui on võimalik saada perepalat, siis on see suurepärane võimalus. Mul polnud ju aimugi, kuidas hakkama saada, kui tihti pean beebit söötma ja mida ma teen siis, kui ta ei taha süüa, ja veel tuhat pisidetaili. Kohe, kui tekkis küsimus, sain kiirelt professionaalse vastuse või mind tuldi aitama. Veel kord, see tugi, mis haigla poolt sain, oli imeline!

Emaks olemist kujutab Liina juba päris elavalt ette. „Ma arvan, et lapsega peab palju tegelema ja temaga mängima. Ma ei taha panna teda kuhugi tahvli või läpaka taha, soovin talle kohe algusest peale tutvustada aktiivset eluviisi.“ Ta ei kavatse võtta lapsehoidjat, kui nad mehega külla lähevad. Laps tuleb kaasa võtta! Ka matkadele, kus neile käia meeldib. „Elu peaks kuidagi orgaaniliselt jätkuma, lihtsalt selle vahega, et meid on siis kolm,“ arvab ta.

Liina usub, et mingit kanaema temast ei saa. „Olen piisavalt näinud enda tüüpi sõbrannasid, kes pole totaalset kannapööret teinud ja on ka pärast lapse sündi täpselt samasugused inimesed nagu enne. Selliseks tahaksin ka ise jääda.“

Loe Pere ja Kodu värskest erinumbrist 9 Kuud pikka kaanelugu Liinaga ja kõike muud põnevat, mis beebiootajal vaja teada läheb!