Ekstreemsportlane arutult ei riski
Kuidas elavad lapsed peres, kus isa tuleb koju batuudiga, sest tahab õppida saltosid viskama, või ostab üksratta, sest sellega sõitmine näib äge? Vastus: lapsed võtavad asjad üle!
Avalik tähelepanu pole alpinismi ja matkasporti armastava Argo Mere (34) jaoks ja ta püüab kümnel eri moel intervjuust mööda vingerdada. Asi pole julguses – ta võib sõita suuskadel alla Lenini mäetipust 7134 meetri kõrguselt. Just nii tähistas ta oma 26. sünnipäeva üheksa aastat tagasi, olles esimene eestlane, kes seda tegi. “Enne olid paar Elbrust all,” mainib ta tagasihoidlikult, et oli varem ka 5600meetriselt Elbruselt laskunud.
Tolleaegsest meediast käis Lenini mäetippu puudutav uudis läbi. Tagantjärele on raske hinnata, kas ajakirjandust köitis rohkem seikluslik hullus või see, et Argo suusaninal oli tollal nelja-aastase tütre Helini pilt. “Tundus olevat hea mõte,” ütleb ta lapse pildi kohta suusal. “Rahakotti ju nii kõrgele kaasa ei võta,” viskab ta vaikselt nalja.
Argo suhtlusmaneer ongi selline – küsid küsimuse, järgneb pikk vaikus kuni piinlikkuse piirini. Seejärel lendab vaiksel häälel lausutud lühike ja täpne vastus, kus tihti on huumorikübe peidus.
Kaalub riske
Argo ütleb, et ta kaalub hoolikalt riske, enne kui midagi ette võtab. Näiteks ei hüppa ta Pärnu ujulas alla nelja meetri kõrgusest tornist. “Küll aga mu tütar,” lausub ta rahulikult praegu 12aastase Helini kohta. “Mina tegin hüppetorni all pilti ja ütlesin talle, et kui sa julged, võid ju hüpata.”
Siiski ei maksa arvata, et Helin või pere viieaastane pesamuna Kaarel on hulljulged. Mõlemad on mõistlikud – vaatavad ja mõtlevad, enne kui päriselt, pea ees, hüppavad.
Edasi loe värskest ajakirjast Pere ja Kodu
