Reet Aus: "Mul oli sünnitusjärgne depressioon."

“Esimene laps oli planeeritud suur elumuutus. Tundsin, et nii palju on juba tehtud ja nii palju on kogemusi, et olen küps seda sammu astuma. Ometi polnud ma kõigeks, mis kaasnes, kaugeltki valmis,” tunnistab Reet (41).

“Muidugi olin kuulnud, et pärast lapse sündi elu muutub ja magada pole aega, ent sellest pole võimalik teoreetiliselt aru saada. Alles siis, kui asi käes, mõistad, et teine inimene määrab nüüd su elu. Olles harjunud elama oma soovide keskselt, nagu mina olin, pole see elumuutus väga lihtne.”

Kui Reedal esimene laps Niina (16) sündis, oli ta 24. Tegi samal ajal magistri­kraadi ja teatrit, teles saadet “Kanal 2000”, elas üliaktiivset töö- ja seltskonnaelu.

Reet tunnistab, et kohandus emarolliga läbi suurte raskuste. “Sind võetakse algosadeks lahti, kui lapse saad. Pead hakkama vastutama enda ja uue ilmakodaniku elu eest. See eeldab väga kõva küpsust. Sellist küpsust, mida ükski teine elusituatsioon peale emaks oleku ei paku,” teab nüüdseks kolm last, ka pojad Arturi (9) ja Karli (3) ilmale toonud Reet.

Parimad sõbrad sünnitad ise

Rahvatarkus ütleb, et parimad sõbrad tuleb endale sünnitada ise. “Sellepärast on mul kolm last, mitte üks,” naerab Reet.

Kasvada lastega koos juba 16 aastat on olnud Reedale tõeline muudatuste tsükkel, kus iga laps on mänginud tähenduslikku rolli. “Niina sünd raputas mu 24aastaselt juurteni läbi. Niina ise on aga sotsiaalselt ülitugev, sünnist saati kõikide lemmik. Nii arukas tegelane, et räägime temaga kõigest, ka asjadest, mida mina pole oma emaga kunagi rääkinud, kuigi oleme väga lähedased.”

Artur sündis, kui Reet oli 33. “Arturi sünd ei muutnud mu elus enam nii palju. Kui mõistad, mida emaks olek tähendab, siis laste lisandumine sinu elukorraldust eriti palju ei lõhu. Kohaned, saad aru lastega koos kasvamise mõnust ja võlust, aga ka keerukusest. Sätid oma elu nii, et kõigil oleks hea.”

Iga laps on Reeta emana muutnud. “Pesamuna Karl on lõbus seikleja, kellega ma enamiku ajast laginal naeran,” tunnistab ta. Karl lisandus perre kolm aastat tagasi ja tõi rohkelt rõõmu majja. “Meil on neljakesi väga lõbus, mida iganes ka ette võtame.”

Oma kasvatusmeetodit nimetab Reet üliseletavalt kannatlikuks. “Kui lastel on mingi teema või küsimus, ei jäta me kunagi seda lahenduseta,” räägib Reet, kes ka enda eluviisi laste tulles muutis. “Niina ilmatulekust saati ei tarbi ma alkoholi ning jälgin, et kodune õhkkond oleks selge ja lihtne. Olen mõistnud, kui tähtis on keskkond, kus inimene esimesed seitse aastat kujuneb,” arutleb naine, kes pole olnud päevagi emapuhkusel, kuid ometi kasvanud kõigi oma lastega koos.

Kui Reet loetleb oma praegusi ameteid – Linna­teatri peakunstnik, taaskasutusdisainiga tegeleva ja sellega maailmas läbi murdva kaubamärgi Reet Aus disainer, Eesti Kunstiakadeemia vanem­teadur –, küsid paratamatult: kuidas ta kõike jaksab?

Ometi Reet suudab. Ja mitte end kolme töö ja lapse vahel lõhki kiskudes. “Seda saab vaadata nii, et pead tegema kompromisse, kuid saab vaadata ka kui teadlikke valikuid.”

Teadlikud valikud

“Mul oli pärast Niina sündi sünnitusjärgne depres­­sioon,” räägib Reet oma elu keerukaimast perioodist. “Ja kui Niina sai aastaseks, järgnes noore inimese identiteedikriis, mida võib käsitleda loomingulise kriisina. Mul oli palju küsimusi ja vastuseid ei olnud. Jõudis kätte hetk, kui näis, et kõik tuleb läbi vaadata: miks ma üldse midagi teen?”

Siis käis Reet elus esimest korda Lilleorus ja kohtus teadliku muutuse õpetaja Ingvar Villidoga. “Nii kui tulin, nii ka jäin õpetuse juurde. Sain aru, et see on võimalus elumuutusega paremini kohaneda. Olin pikka aega otsinud inimest, kes oskaks sel teel mind suunata. Ingvar Villidoga kohtudes ei olnud kahtlust – siin on see inimene ja õpetus.”

Kui näed millegi head mõju oma vaimsele ja füüsilisele tervisele, siis ikka tegeled sellega edasi. Reet räägib: “Õppisin juhtima oma elu ja protsesse võimalikult palju ise, ei lasknud elul end enam solgutada. Pealtnäha lihtsate vahenditega tulin välja raskest olukorrast. See ongi Ingvari väärtus õpetajana – ta annab tehnikad, mis muudavad elu.”

Neid Ingvar Villidolt õpitud tarkusi kasutab Reet tänini. Neist on saanud tema rahvusvahelise edu alus, mitmel alal läbilöömise salarelv, aga ka tema suutlikkus naiseks ja emaks olekut nautida.

Kokku kasvanud

Tütar Niina on Reeda kasvamise ökodisaineriks ning mitmekesiseks teatri- ja filmikunstnikuks emaga koos läbi teinud, sest oli väiksest saati temaga ninapidi koos. “Niina tegi kõik tegevused minuga kaasa ja suhtles seetõttu ka paljude mu sõpradega, kes on tänaseni tema head sõbrad,” räägib Reet. “Kasvamine täiskasvanute loomingulises kesk­konnas on andnud talle väga hea analüüsivõime. Ta on võimeline oma emotsioone analüüsima, mis omakorda on kõikide inimsuhete alus.”

Niina oli kaheksa, kui Reet ühe filmi esilinastusele minnes ütles, et läheb üksi, sest seekord plaanis ta pisut kauemaks jääda, aga tütrel oli järgmisel hommikul kool. “Laps oli täielikus arusaamatuses, et lähen ilma temata,” meenutab Reet. “Ta oli harjunud minuga kõikjal koos käima ja fakt, et lapse­vanem teeb mingit oma asja, oli talle arusaamatu.”

Enamasti vaid tööst rääkiv ja raudse maailma­parandajana mõjuv Reet on tegelikult väga perekeskne. “Veedan lastega palju aega, see ongi mu sotsiaalne elu,” tunnistab mullu Põhjamaade 20 kõige mõjusama naisettevõtja hulka valitud naine.

“Arturiga on meil jälle väga huvitavad intellektuaalsed vestlused, põhiinfo looduse toimimisest saan oma üheksa-aastaselt pojalt. Ta on tõsimeelne teadlase tüüpi mees, filosoof ja mõtiskleja. Karl seevastu aga elurõõmus seikleja, kohutavalt lõbus laps, kellega ma enamiku ajast laginal naeran,” kirjeldab Reet oma “tiimi”.

Koolid ja huvid

Praegu Tallinna vanalinnas elav Reet on lastele mõeldes asunud ehitama maja linnast välja. “Artur plaanib loomaaeda ja tahab selle maale kolides teoks teha,” muheleb Reet. “Oleme kokku leppinud, et krokodilli ja tiigrit me ei võta. Klimaatiliselt sobivad loomad on ta aga juba välja valinud ja ka joonistanud, kuidas loomaaed välja näeb.”

Reeda peremudel põhineb arusaamal, et üks inimene pole teise omand.

Reeda moto kõlabki nii: laste huvid ära tunda ja proovida neid toetada. Kaks vanemat last käivad kodulähedastes koolides: Niina Vanalinna hariduskolleegiumis, Artur Püha Johannese koolis. Koolid on valitud esiteks selle järgi, et lihtsalt ligi pääseks, ja teiseks teadmisega, et seal vaadeldakse iga inimest kui isiksust, pole “keskmist keskmist”.

Lapsed käivad täpselt neis trennides, mille vastu neil huvi on. Ka trennid peavad olema lihtsalt ligipääsetavad. “Selge, et ma ei vea lapsi autoga mööda linna. Ka ise käin võimalikult paljud käigud jala,” teatab Reet, kelle kõik kolm töökohta on kodust jalutuskäigu kaugusel.

“Niina käis aastaid viis korda nädalas ujumas. Lisaks käib kunstikoolis ja ma isegi ei tea enam, kus veel,” tunnustab ema tütre iseseisvaid valikuid. “Töötab 14. eluaastast omal soovil Temnikova kunstigaleriis ja teenib iga suvi taskurahale lisa. Tahtis minna suvel Milanosse: mingi osa rahast kogus ise ja mingi osa andsime meie isaga. Raha kui vahendiga peab ka õppima töötama.”

Reeda sõnul on nende kodus elementaarne, et kõik arvestavad üks­teisega. “Ka kodutöödest teevad kõik kõike,” pole naine töid vanuse ja soo järgi jaganud. “Tõsi, olen lapsed veidi ära hellitanud. Ma pole väga range. Tuba ei pea igal nädalalõpul põhjalikult koristama, kuigi võiks. Samas on tähtsamaid asju, näiteks mäng, milleks lastel peab aega jääma.”

Ideaalne vanaema Nõmmel

Reedal on lastekasvatuses ka kindel tagala. “Mu ema, kel kokku kaheksa lapselast, on ideaal­vanaema Nõmmel, suure aiaga mändide all. Ta viitsib lastega metsas joosta ja kelgutamas käia. Naljaga pooleks võib öelda, et tema elus muutus mu nooremate laste sündides rohkem kui minu elus,” on Reet oma tekstiilikunstnikust emale Lindale lapsehoidmise eest tänulik.

Põhiliselt kasutab Reet ema “teenust” siis, kui on reisil. Tavapäeviti toimetab ta lastega valdavalt ise. “Ka Niina on suurepärane lapse­hoidja. Seda jälgin küll hoolikalt, et tütrel lapsepõlv veetmata ei jääks nooremate hoidmise tõttu. Kui, siis võtab ta ise selle rolli.”

Reet lastele nende valikuid ette ei kirjuta, ka toidu osas mitte. “Kodus sööme hästi läbi­mõeldud taimetoitu, sest olen ise taimetoitlane. Samas pole ma lastel liha süüa keelanud. Ise nad valivad, mida õigeks peavad.”

Lapsed õpetavad ajakasutust

Reet ei pea õigeks, et meie meestekeskne ühiskond kipub liigitama lapsed naiste maailma ja jätma naised nendega koju. “On tähtis, et iga inimene saaks teha, mis talle on vajalik ja tähtis. Ükskõik, kas selleks on lastekasvatus või ettevõtte juhtimine.”

Reet ei varjagi, et ta elus on olnud valiku­hetki, kuid see pole seganud tal ennast teostada. “Olen alati pannud lapsed esikohale. Pole kunagi kartnud, et töö ja valikud selle pärast lõpevad. Kui sul on kodus haige laps, tuleb loomulikult Bangladeshist vabrikust tagasi sõita. See aga ei löö kogu elu rivist välja, töö ei jää seisma ja enese­teostus samuti.”

Tegus naine on veendunud, et just lapse­vanemaks saamine õpetab ka tööl paremini aega kasutama. “Enne lapsi ma kulutasin aega. Nüüd tean, mis saab teha 15 minuti jooksul. On tähtis teha ühte asja korraga sada protsenti. Teed ära ja võtad järgmise,” räägib Reet. “Ja muidugi tuleb hoida pidevalt silme ees, millised on tegevuse tagajärjed – kas need, mida soovin, või need, mis viivad soovitust eemale.”

Meie neljakesi

Reeda peremudel pole tavamõistes traditsiooniline: on tema ja lapsed. Samas on läbi aegade olnud tavapärane, et lapsed kasvatab üles ema.

Disaineri peremudel põhineb arusaamal, et üks inimene pole teise omand. Reet on sügavalt veendunud, et kooselu peab olema rikastav ja edasiviiv. Tänapäeval ei pea koos elama selle pärast, et ellu jääda.

Reeda praegune üksiolek on teadlik valik. Mis ei tähenda, et see oleks lõplik, see sobib lihtsalt tema praeguse eluga kõige paremini. “Ei ole nii, et on üks ja normaalne viis, kuidas inimesed peavad elama. Mina olen mõlemat pidi elanud – nii koos kui üksi – ja saan aru, et see vorm, kuidas ma praegu elan, on lihtsalt hetkel mulle parim.”

See on meie põhiline klišee: kui leian õige mehe, saan õnnelikuks. Reet arvab risti vastu­pidi: “Kui saad iseendaga hakkama, suudad kellega iganes hakkama saada. Kui suudad üksi olla õnnelik, suudad seda kellega iganes. Loota, et keegi väljastpoolt sulle õnne toob, on ekslik.”

Hoiame maa lastele!

Sama teadlikult kui igaühe õigusest valida endale sobiv eluviis räägib Reet keskkonna olulisusest. “Kui säilitame keskkonda, annab see võimaluse ka meie lastel ja lastelastel elada elu, mida me praegu heaoluühiskonnas naudime,” räägib Reet. “Miks me paneme lapsed enda rumaluse eest maksma?”

Paljudele on mõistetamatu, miks see nääpsuke disainer püüab meid nii kirglikult juhtida ära kiirmoe juurest, suunates kasutama taaskasutuse meetodil valminud rõivaid ja teise ringi riideid. “Disainerina soovin lihtsalt valdkonnas, kus tegutsen, viia keskkonna ja sotsiaalse mõju miini­mumini. Saan seda oma praktikas rakendada. Kõik saaksid,” räägib Reet ja lisab: “Peaksime ka oma lapsi koolitama, et nad näeksid tervikpilti. Et nad suudaks näha, millised on nende igapäevaste otsuste mõjud keskkonnale, omaenda tulevikule.”

Reet tunnistab, et enamiku laste riideid ostab ta teiselt ringilt. “Mu lapsed ei protesti, see on koduse kasvatuse küsimus.”

Elu on Reedale õpetanud, et kõik muutused, mida maailmas näha tahad, saavad alati alguse muutustest sinus endas. “Saan oma lastele ellu kaasa anda hoiakud, mis on jätkusuutlikud. Nad mõistavad, et teadlik tarbimine on normaalne. Nii läheb loomulikult paika hea ja halva telg.”

Loe Pere ja Kodu SIIT

Telli Pere ja Kodu SIIT