Kuidas kriisi ajal peret koos hoida?
Eelmisel aastal lahutati 50 protsenti abieludest, nagu ka üle-eelmisel aastal. Päris palju! Aga see ongi meie tavaline number.
Majanduskriisi esimesel aastal oli lahutusi suisa 60 protsenti, mis näitab, et rasked olud panevad ka suhte surve alla. Ei pea olema lahku kasvamist, uut silmarõõmu ega tunde tuhmumist, vaid hoopis elu veeretab ette kivi, millest kuidagi üle ei saa.
Meie seekordses ajakirjas pajatavad mitu peret oma lugusid nii suhte hoidmisest kui ka kärgperest. Lapseootel näitleja Katariina Ratasepp räägib lustlikult ristpistetehnikast, mille järgi “eksid” ja “praegused” on oma lastejagamise korraldanud.
Kärgpere suhete sättimise üle arutleb ka psühhoterapeut Katrin Saali Sauli elukaaslane Taavi Jakobson. Nende pereskeemis on viis täiskasvanut ja viis last. Taavi ütleb: “Kui piim on läinud hapuks, pole mingit tarkade kivi ega teraapiat, mis selle tagasi värskeks teeks.” Küllap nii ongi, aga proovima peab ikka. Mulle on kõrva hakanud, et päris paljud mu sõbrad, kes on lahku läinud ja võibolla elavad nüüd isegi uues hästitoimivas suhtes, kahetsevad aastaid hiljem: oleks ikkagi võinud kriisi ajal rohkem püüda peret koos hoida.
Seekordses ajakirjas räägivad kaks paari, kuidas nad tundsid end olevat lahkumineku veerel, kuid tänu üheskoos läbitud teraapiale on nende side kaasaga nüüd tugevam kui kunagi varem. Isegi nii, et nad jaotavad oma suhtes oldud aja kaheks: enne ja pärast teraapiat. Seega kvaliteedi vahe peab olema märgatav. Mis aga osutus nende suhte kooshoidmisel kõige olulisemaks? Selgub, et kuulamine ja rääkimine.
Isadepäev võiks seekord olla eriline – sinna võiks kuuluda ka issi ja emme omaette oleku aeg. Ajal, kui lapsed on päris pisikesed, on teineteiselt ülesannete võtmine ja teineteisele vaba aja andmine paaride ühendajaks – nagu meeskonnatöö ikka. Sellest pajatavad ajakirjas kuus uhket isa, kes on liitunud beebiklubiga. Kuid ärge ka teineteist unustage! Minge või koos vankriringile ning rääkige maast ja ilmast. Igasugu tühistest asjadest. Muidu avastate ühel päeval, et olete vaid tõhus koristusmeeskond, kes suudab hästi vahetustega tööd teha.
Miks ei võiks seekordne isadepäevgi olla eriline, kus lapsed teavad, et sellesse päeva võiks kuuluda ka issi ja emme omaette oleku aeg. Ehk on sõpradel tühi korter või suvemaja, mida saaksite juba laupäeval asustada? Kui raha vähegi jagub, siis pange kinni mõnes väikses linnas või mõisas hotellituba. Esiotsa võib tunduda, et tegemist on kalli kulutusega, mida pole ilmtingimata vaja teha. Alati võib vajaduste reas ettepoole seada lapse talvejope või kunagi tulevikus toimuva perereisi. Samas, kui elu juhtub veeretama teie suhte teele künkakese, võib just sellest ühiselt veedetud nädalavahetusest kujuneda kõige kõvem kapital, mida kriisihetkel ei saaks osta ka kõige suurema raha eest.
