Anne Kleinberg: "Vanem peab oskama seletada, kuidas kanep mõjub ja miks see kahjulik on."

Tallinna lastehaigla psühhiaatria­kliiniku juha­taja Anne Kleinberg tõdeb, et näeb oma töös nii rikaste kui ka kitsikuses perede, nii haritud kui ka vähem haritud vanemate lapsi, kes kimpus kanepi­tarvitamise tagajärgedega.

Mis vanuses lapsed Eestis kanepit tarbivad?

15aastastest on neljandik kanepit proovinud. Kogenud ja regulaarseid kasutajaid on 16–18aastaste seas üsna rohkelt. Proovitakse juba 12–13aastaselt ja nooremaltki.

Kuidas noored tüüpiliselt uimastivõrku langevad?

Enamasti pakub kanepit hea tuttav või sõbra sõber kuskil seltskonnas. Lahedal olengul on noorel raske ära öelda, kogu õhustik loob sobiva olukorra uute asjade proovimiseks. Sinna juurde käib enamasti alkohol.

Kergemini proovivad need, kes vajavad enam stimulatsiooni, kes on impulsiivsed, kel hakkab kergesti igav. Erilise riskigrupi moodustavad aktiivsus- ja tähelepanuhäirega noored.

Kui kiirelt sõltuvusse langemine käib?

Oleneb, milleks noor kanepit vajab. Kui ta püüab sellega stressi või pinget leevendada või olla seltskonnas aktsepteeritud, kujuneb sõltuvus kiiremini ja süsteem­semalt. Kui seda tarvitatakse ainult teatud olukorras, ei pruugi süvenemismustrit kohe olla.

Millistele märkidele lapse käitu­mises peaks vanem kindlasti tähelepanu pöörama?

Kindlasti peaks olema valvel, kui laps saabub veidras seisundis ja punetavate silma­valgetega (ka pupillid on suurenenud). Pärast kanepitarvitamist võib esineda uimasust ja unisust, tahtetust midagi teha. Mõnikord põhjustab kanepisuits kurgu­ärritust ja suukuivust, mistõttu võib noorukil olla suur janu.

Ohu märgiks on teadmata sisuga käigud ja tasapisi hälbiv käitumine, mistõttu vanem kaotab ülevaate, kus ja kellega nooruk aega veedab. Võib ka juhtuda, et lapsel on tekkinud hunnik suitsetamis­tarbeid – minigrip-kotid, torud, rullimispaberid, välgumihklid, piibud.

Mismoodi mõjub kanep vara­teismelise ajule?

Kanepi negatiivne toime avaldub aju piirkondades, mis juhivad liigutusi, keha tasakaalu ja koordinatsiooni, mälu, õppimist, stressi ja impulsikontrolli. Samuti piirkondadele, mis vastutavad emotsionaalse reaktsiooni ja hirmude eest.

Inimene ise ei saa sageli arugi, et ta vaimne võimekus on vähenenud: ta peab õõnsaid vaidlusi, kuid sageli valgub mõte laiali ja argumendid on piiratud. Et närvirakkude ühendused aju piirkondade vahel kahjustuvad, väheneb ka võime uut infot vastu võtta, süstematiseerida ja seoseid luua, ülesandeid lahendada, plaane teha ja neid ellu viia. Noorel on keskendumis­häired, pahur meeleolu ja ta ärritub kergesti. Enamik alaealisi kanepi­suitsetajaid ei suuda piiri pidada ka alkoholiga.

Mil viisil võiks vanem käituda, kui kahtlustab, et laps tarvitab kanepit?

Lapsega tuleb pidada maha siiras, kuid konkreetne vestlus, et saada­ aru olukorrast ja teda toetades asuda probleemi lahendama. Edasi võib pöörduda nii oma perearsti kui ka teiste arstide poole, kes aitavad olukorda selgitada. Kiirabisse pöördumine on asjakohane, kui nooruk on ebaadekvaatne ja narkojoobes. Nõu saamiseks on võimalik helistada meie vaimse tervise keskuse nõuande­telefonile (E–R kl 9–10 tel [phone]).

Koolist eemale jäänud ja seni iga­sugusest abist keeldunud noorukitega töötab meie väljasõidumeeskond. Alguses antakse nõu ja abi vanemale, kuni siis ükskord ka laps nõustub abi vastu võtma.

Mida lapsevanem peale “see on kahjulik, ära tee” rääkida võiks?

Vanem peab oskama sealt ka edasi­ seletada. Kuidas aine mõjub ja kui kahjulik see on. Millest laps seda teed minnes ilma jääb: tervisest, haridusest ja elu­kvaliteedist. Kusjuures vestluste ajal peab säilima dialoog, kus mõlemal osapoolel on võimalus oma seisukohti põhjendada. Kui ­nooruk tajub, et talle lihtsalt jõuga pähe istutakse, trotsib ta vanemat või ütleb pailt “jajah”, aga jätkab vanaviisi.
Väga oluline on tagada, et laps tegeleks spordiga, ja piirata ta sihitut oleskelu kahtlaste huvidega selts­konnas, ka kodus üksinda ja mahajäetuna olemist. Samuti ohjata arvutis veedetavat aega.