Heidit Kaio: "Juhe jookseb ju kokku, kui kümnete aastate perspektiiv on ainult pliit ja palgatöö – tuleb otsida uusi tegevusi!"
“Suusatama!” olen ette elevil. Koos kolme lapsega – Alpidesse! See on ilmselt kõige kallim reis, mille olen kunagi ette võtnud. Seepärast olen poole aasta jooksul sisemonoloogides jõudnud plaani nii kahetseda kui ka ennast korrale kutsudes seda heaks kiita.
Mul on kujutlus, kuidas suusareisid võiks olla hobi, mis pakub meile ühiseid mälestusi ja mõnusaid elamusi. Mis aga veelgi tähtsam – annab põhjuse koosolemiseks ka siis, kui lapsed on teismeeas ja vanemadki. Pole mingi kunst vedada endaga reisile kaasa tittesid, kuid kuidas saada arvutiekraani tagant kätte teismeline?
Mis võiks olla 20- või 30aastase huvi veeta aega koos emaga? Nii olengi mõelnud välja suusareiside triki. Väikestele lastele on see vaimustav seiklus, suurematele aga võimalus tegelda asjaga, mis neile meeldib. Kõrvaltegelasena käib sellega kaasas ajaveetmine koos emaga. Isa meil nimelt ei fänna suusatamist.
Mul on lastega ühiste suusareiside ümber terve maailm kokku mõeldud, mis seostub riivamisi sellegagi, et uuringute järgi pole meie lapsed koolis õnnelikud, küll aga on nad targad. Psühholoogilt abi otsimise loos räägime, kuidas põnnide muresid tasub lahti muukida. Väike semu võib enda peas hullu sõlme valmis punuda ning on selle lahtiharutamise eest veel suurenagi tänulik.
Samas, ega täiskasvanudki õnnest pakata. Küllap on eluga rahulolu seotud muuhulgas ka mitmekesise ja hobideküllase vaba ajaga. Juhe jookseb ju kokku, kui mõtled, et kümnete aastate perspektiiv on ainult pliit ja palgatöö – tuleb otsida uusi tegevusi! Juba lastel võiks olla võimalus katsetada võimalikult paljude asjadega, proovida maalimist, robootikat, üht ja teist spordiala ja midagi sellist, mille peale hoobilt ei tulekski. Beebist saati võiks hullata basseinis ja käia lauluringis. Sellised kogemused tekitavad tunde, et elus sünnib toredaid asju.
Mäletan, kui mu tütar hakkas 9aastasena käima ratsutamistrennis. Tagasihoidlikust ja vaiksest tüdrukust sai enesekindel tegelane. Silmanähtavalt andis hobustega tegelemine talle õnnetunnet. Sarnasest kogemusest ühe kiusliku hobusega räägib ka meie ajakirja seekordne kaanekangelane Heidi Hanso.
Otsige teiegi oma ellu värvikaid kogemusi! Loe ka värsket Pere ja Kodu numbrit:
