Puust ja punaselt: milliseid muudatusi vanemahüvitisega plaanitakse?
Teeme võrdluse, kuidas toimib vanemahüvitis praegu ja milliseid muudatusi kavandatakse etapiviisiliselt alates tulevast aastast.
1. Liidetakse senised rasedus- ja sünnituspuhkus, isapuhkus ja lapsehoolduspuhkus ning luuakse ühtne vanemapuhkus, mida vanemad saavad kasutada kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Seejuures liidetakse ka sünnitushüvitis, isapuhkuse tasu ja vanemahüvitis ning osa vanemahüvitisest reserveeritakse kasutamiseks vaid emale ja osa isale. Isale on mõeldud üks kuu vanemahüvitisest, mis lisandub praegusele ca 18 kuu pikkusele vanemahüvitise perioodile ning isa saab kasutada oma osa paindlikult kogu vanemapuhkuse perioodil.
Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva: „Enamik vanemahüvitisest on endiselt vanemate vahel jagatav ja see jääb pere otsustada, kumb vanematest puhkust ja hüvitist kasutab. Oluliseks muudatuseks on aga see, et kahe kuu vältel saavad vanemad puhata ja kasutada hüvitist ühiselt, samuti on võimalik vanemahüvitise saamist kolme aasta jooksul katkestada ja taasalustada.“
Praegu: on eraldiseisvad rasedus- ja sünnituspuhkus (140 päeva), isapuhkus (10 päeva kaks kuud enne või pärast lapse sündi), lapsehoolduspuhkus (kuni lapse 3-aastaseks saamiseni). Eraldi makstakse ka sünnitushüvitist (140 päeva, ainult töötajana ravikindlustatud naistele), isapuhkuse tasu (arvutatakse isa keskmise töötasu alusel), vanemahüvitis (makstakse 435 päeva alates rasedus- ja sünnituspuhkuse lõpupäevale järgnevast päevast).
2. Muudetakse vanemahüvitise maksmise valemit nii, et vanemahüvitise saamise ja samaaegse tulu teenimise korral ei vähendata hüvitist, kui tulu jääb alla pooleteistkordse keskmise palga (2018. aastal ca 1500 eurot). Sealjuures säilib vanemahüvitise saajale alati vähemalt pool talle määratud vanemahüvitisest ega vähendata hüvitist alla vanemahüvitise määra (2018. aastal 470 eurot). Praeguse süsteemi kohaselt vähendatakse vanemahüvitist juba siis, kui inimene teenib samaaegselt lisatulu rohkem kui 430 eurot.
Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva: „Kuna enamik vanemaid soovib vanemahüvitise kõrvalt töötada pigem madalama töökoormusega, vastab selline lähenemine vanemate ootustele tööturul osaleda. Samuti väheneb risk, et vanemahüvitist vähendatakse olukorras, kus vanem pole lapse kõrvalt töötanud, vaid on saanud tagantjärele ühekordset preemiat, toetust või muud sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu.“
Praegu: Vanemahüvitise saamise ajal võib vanem töötada või saada töötasu, kuid kui ühes kuus saadud tulu ületab minimaalset hüvitise määra (2017. aastal 430 eurot), siis vähendatakse vastava kuu hüvitist. Tulu hulka loetakse kõik tööandja poolt ühel kuul väljamakstud summad sh preemia, puhkusetasu, tööandja poolt makstud toetus jms. Kui näiteks vanemahüvitist saavale töötajale makstakse ühel kuul välja töötasu ja puhkusetasu järgmise kuu eest, siis vanemahüvitise suuruse arvutamisel loetakse kõik väljamakstud summad selle kuu töötasuks. Kui saadud brutotulu on 430 eurot või alla selle, siis vanemahüvitis ei muutu. Üle 430 eurose tulu puhul vähendatakse hüvitist iga kahe üle hüvitise määra teenitud euro kohta ühe euro võrra. Tulu saamisel säilib vanemahüvitise saajale alati vähemalt pool vanemahüvitisest. Hüvitisest lahutatakse hüvitise määra ületav tuluosa, mis on jagatud kahega.
