Rasedana üksi jäänud naine: olles ise pisarsilmil tahtnud seda last, jättis ta meid maha
(1)Sain iga päevaga üha enam haiget. Asi ei olnud selles, mida need naised tegid, vaid selles, mida minu mees ei teinud. Ta lasi magusa olekuga naistel endaga kõike teha. Jah, te võite küsida: miks ma ära ei läinud? Miks ma nutsin valust, et mu elukaaslane ei austa mind ega meie suhet? Minu vabandus on ainult see, et olen naine ning ma uskusin tema nelja silma all lausutud ilusaid sõnu ja lubadusi tuleviku suhtes. Rumal, aga tõsi...
Iga sellise korraga kadus mu usaldus tema vastu, aga kuna armastasin teda, sain selle alati taastatud. Ja sain iga korraga üha rohkem haiget. Taas küsimus: miks ma ära ei läinud? Aga ma olen kõigest naine ja armastan kõrvadega – ta pidevad nelja silma all öeldud ilusad sõnad, südamlikud vabandused ja uued lubadused, need mõjusid.