Rannaliival või veekogu ääres peab arvestama, et päikesekiirgus peegeldub tagasi ka neilt pindadelt.

Palava ilmaga tuleks imikut sagedamini toita, et lapsel ei tekiks vedelikupuudust. Nii rinnapiimal olevale kui ka lisatoitu saavale lapsele võib lisaks pakkuda juua keedetud jahedat vett.

Isegi õhukese kangaga kaetud vankris on lapsel oht ülekuumeneda. Palava ilmaga ei ole vaja vankrikorvile katet peale panna, piisab, kui laps on riietatud hingavast materjalist puuvillasesse riietusse ja kaetud õhukese tekiga.

Lapsele tuleks selga panna üks kiht rohkem riideid kui endale. Lapse nahk peaks olema kaetud õhukese riidega, sellega väheneb niiskuskadu naha pinnalt.

Keskpäeval tuleks kaitsta last päikesevarju ja päikeseprillidega. Last magama pannes peab jälgima, et päike ei hakkaks vankrile peale paistma.

Oluline on jälgida imiku üld­seisundit, vedelikupuudusest annavad märku tavalisest loium või ärritunum olek ning vähene urineerimine.

Väikelaste puhul pole soovitatav kasutada päikesekaitsekreeme, sest beebi nahk on väga õrn ja õhuke, mistõttu kaitsekreemides sisalduvad ja nahapinna kaitsmiseks mõeldud keemilised ained imenduvad kergesti lapse organismi. Turvalisem on kaitsta väikelast päikese eest riietuse abil. Kui aga päikesekaitsekreemi siiski kasutada, tuleks see õhtul nahalt maha pesta.

Lapsevanemaid peaks eriti valvsaks tegema see, kui lapse nahk hakkab punetama, ta olek on loium või ärritunum kui tavaliselt, laps urineerib vähe. Imikueas võib toimuda ka suure lõgeme lohku­vajumine pealael. Ohu korral tuleks mõõta termomeetriga kehatemperatuuri.

Palava ilmaga aitab kuumust leevendada leige (mitte külma) veega vann. Toaõhku võib jahutada ventilaatoriga, kuid seda ei tohiks otse lapse peale suunata. Lisaks võib nahka jahutada toasooja vette kastetud käterätiga, niisutades sellega lapse ülaselga, kaenla­aluseid või kubemepiirkonda.