Isa: "Mu tütardel on kaks venda, kes lihtsalt elavad taevas."
Ingel, nagu pere teda nimetab, sündis esilekutsutuna 20. rasedusnädalal. Lootel diagnoositi 18. kromosoomi trisoomia ehk Edwardsi sündroom, mida põdevate laste elu lõpeb väga varakult, vastsündinuna või imikuna. Keit ja Sandra otsustasid, et nende veel sündimata lapsuke saagu ingliks taevas.
Kui Keidilt (35) küsida, mitu last tema peres kasvab, vastab ta: “Neli.” Ja täiendab: “Kaks siin ja kaks seal.” Praegu kuuluvad Keidi ja ta abikaasa Sandra (30) perre kaks imelist tütart: viieaastane Helene ning aasta ja kaheksa kuud vana Helmi. Kuid paaril on ka kaks poega – kaks inglilast, kellele ei saanud osaks siin maailmas suureks sirguda.
Sandra jäi peagi uuesti beebiootele, pere ootas rõõmsas elevuses kohtumist juba eos nii armastatud Hugoga. Septembris 2014, vaid aasta pärast esimese poja kaotust, kui Sandra oli nüüd tuhudega haiglasse pöördunud, tõdesid arstid, et beebipoisi süda oli emaüsas seisma jäänud. Sandra tõi ilmale poja, kellel pidi laskma minna veel enne, kui oli temaga kohtunud.
Nii Hugo kui Ingli puhul võtsid vanemad aja, et poegadega selles ainsas neile jäänud hetkes koos olla. Ühtaegu tuttavaks saada ja hüvasti jätta. Mõeldi sellele, kui palju rõõmu tõid lapsed nende üürikese olemasolu jooksul ning kui väga armastatud ja oodatud nad olid olnud. Hugo ja Ingel puhkavad vaikuse laste rahupaigas Harju-Ristil, mitte kaugel oma perest ja kodust.
“Me kanname kõiki oma lapsi südames, peame neid kalliks ja nad kuuluvad ühtmoodi meie perekonda. Hugo ja Ingel on meie jaoks reaalselt olemas. Ehkki mitte füüsiliselt, siis mõttetasandil oleme nendega sageli koos. Mu tütardel on kaks venda, kes lihtsalt elavad taevas. Meie jaoks on hea niimoodi mõelda, see aitab,” ütleb Keit ja tunnistab, et mõned korrad aastas tabab teda lainena kurbus. “Eriti siis, kui kuuled või loed teiste lugusid. Kui ongi soov jälle kurb olla, tuleb see lihtsalt korraks läbi elada ja uuesti keskenduda sellele, mis hästi.”
