Mis on kasulikud bakterid ja kuidas nad meid aitavad?

Massimeedias on aina sagedamini juttu inimorganismile vajalikest kasulikest bakteritest, kuid pole alati arusaadav, mis bakterid need on ja millal neid vaja läheb. Dilemma ees seisavad põhiliselt noored emad, kes tahavad pakkuda väikelapsele parimat hoolitsust.

Nii täiskasvanutel kui ka väikelastel on normaaltingimustes olemas soolestiku mikrofloora, mis peab olema tasakaalustatud, et saada hakkama ümbritseva keskkonna tingitud ärrituste, näiteks vale toitumise või ravimite võtmisega. Piimhappe- ja bifidobakterid on n-ö kasulikud bakterid, mis suudavad reguleerida tasakaalu soolestikus. Kui rääkida konkreetselt lastest, siis neil esinevad iseloomulikult süsteemsed või samal ajal mitut organisüsteemi hõlmavad haigused, mistõttu võib tavaline nohu või köha mõjutada soolestiku tööd. Kui läheb vaja spetsiifilisemat ravi, näiteks antibiootikume, kaob enamikel juhtudel seedetrakti tasakaal ning selle taastamisel võib abi olla nii piimhappe- kui bifidobakteritest.

Kuigi apteekides on käsimüügiravimitena saadaval lai valik kasulikke baktereid toidulisandite näol, on soovitatav emadel enne ostmist pidada nõu laste- või perearstiga. Terve laps, kes on sündinud loomuliku sünnituse tulemusena ja saab emapiima, areneb hästi ja võtab kaalus juurde, ei pea neid lisandeid võtma, kuna lapse soolestiku mikrofloora moodustub ajapikku ja liiga palju häid baktereid soolestikus võivad sisemise tasakaalu ära rikkuda. Eriti oluline on rääkida arstiga, keda usaldate, kui soovite lapsele osta võimalike koolikute tõttu probiootikume, et välistada muid kõhuvalu põhjuseid.

Imikute koolikute põhjus pole siiani lõplikult välja selgitatud. Nende tekkimise kohta on mitu versiooni. Esimene versioon on seotud sellega, et lapse seedekulglas pole fermenti, mis lagundab emapiimas või piimasegus olevat suhkrut, mistõttu soolestikus moodustuvad gaasid, tekivad kõhupuhitus ja koolikud. Teine versioon on seotud aerofaagiaga, mis tekib juhul, kui laps on väga aktiivne, sööb kiiresti ja neelab koos piimaga alla suure koguse õhku, mis satub seedetrakt, tekitab kõhupuhitust ja ebamugavustunnet. Kolmas versioon, mida kindlasti ei tohiks eirata, on seotud psühholoogilise sidemega ema ja lapse vahel, eriti varajases kohanemisstaadiumis, mille puhul psühholoogid räägivad nn „psühholoogilisest koolikutest“.

Piimhappe- või bifidobakterite võtmine on soovituslik – kui emal on rinnaga toitmise ajal vaja võtta ravimeid, eriti antibiootikume, või anda neid lapsele; kui laps on olnud haige; samuti võiks kasulikke baktereid anda enneaegselt sündinud, alakaalulistele ja keisrilõikega sündinud lastele.

Tänapäeva maailma arenenud riikides, sealhulgas Eestis, on allergiad üks suuremaid probleeme. Kui lastel esinevad erinevad allergia vormid, nende hulgas lööve ja seedetrakti häired ning tänapäeva meetoditega pole alati lihtne reguleerida naha seisukorda või seedetrakti häireid, võib soolestiku imendumishäirete tõttu võtta kasulikke baktereid kuurina koos teiste ravimitega. Bifidobakteritel on suurepärased omadused, mis aitavad seedetrakti tasakaalu taastada ning need võivad olla piimhappebakteritest 2–3 korda tõhusamad. Siinkohal tuleb rõhutada nende positiivset mõju allergiaga lastele. Bakterid lõhustavad süsivesikuid ja ei tekita seejuures gaase, mis aitab kõhupuhitust vähendada.

Bifidobakterite kuuri pikkus sõltub põhjusest, miks neid inimesele soovitati, kuid enamasti tuleks neid võtta 5-10 päeva pärast haigust ja 2-3 päeva pärast antibiootikumiravi lõppu.

Kokkuvõtteks, avatud vestlus pediaatriga on alati tähtis. Arst selgitab teile, kuidas last õigesti hoida ja toita, et vältida eespool mainitud aerofaagiat; kontrollib menüüd; uurib perekonna emotsionaalse olukorra kohta ja soovitab toidulisandeid ja ravimeid, mis tulevad lapsele kasuks. Ärge häbenege ja küsige kõige kohta, mis teile lapse eest hoolitsemises arusaamatuks on jäänud!

Loe lähemalt piimhappebakteritest www.jogurtolainfarm.com ja osta apteegist.