Helen Randmets: „Emotsionaalselt on vaja meest sünnitusele ikkagi kõrvale.“

"Mingil hetkel enne sünnitust mõtlesin naljaga pooleks, et ah, kolmas laps, ma võin üksi ka sünnitama minna – tean, kuidas asjad käivad. Aga kui see hetk päriselt käes oli… ma ikka ei kujuta ette, et oleksin seal üksi olnud," räägib Helen Randmets (32) värskes ajakirjas Pere ja Kodu.

"Emotsionaalselt on vaja meest kõrvale – vähemalt minule pakkus see suurt tuge," ütleb ta.

Kaks suuremat poissi, Roben ja Marlon, tegutsevad enamiku ajast koos. "Nendega muud mässamist ei ole, kui et kõhud oleks täis. Marloni sündides oli jagamist rohkem, sest Roben oli siis harjunud väga palju oma aega saama, oli veel väike ja vajas mind pidevalt. Nüüd Joreni puhul ei tunne nii metsikult, et peaksin aega jagama – jõuan temaga mõnusalt palju koos olla ja ka suuremad saavad oma osa," nendib Helen. 

"Eks minu roll vanemate poistega tegelemisel on nüüd kaalukam. Õhtused muinasjutud ja hambapesud on nüüd minu igapäeva osa," lisab Reigo.

"Praegu on tunne, et pidevalt käib üks magama panemine ja vankris kussutamine," tunnistab värske kolme lapse ema. "Võtsin unerütmi raamatust “Hea magaja”, idee on selles, et lapsel on 1,5 tundi ärkveloleku aega ja 1,5 tundi und. Pärast kolmandat kuud hakkab ärkveloleku aeg pikenema ja uneajad ka natuke nihkuvad. Kuidas see meil igapäevaelus välja tuleb, on muidugi iseasi, aga vähemalt on mingi rütm, millest lähtuda. Kui lapsi on rohkem, siis selleks, et kõik toimetused ka teiste lastega tehtud saaksid, on vaja rakendada süsteemi, mida ma kahe väiksemaga olengi teinud." 

Toimetas Kerttu Jänese