Elina Reinold: "Lapsed ei tule käed õieli raha küsima."
“Jah, seal on vaesust, kuid samas ei tule lapsed, käed õieli, valgelt inimeselt raha küsima. Nad tulevad sinu juurde uudishimust, nad on siirad ja avatud ning neil on põnev," räägib Elina Reinold.
Elina on rännanud varemgi arengumaades, kuid Lääne-Aafrika riigis Ghanas koges ta hoopis teistsugust suhtumist kui kusagil varem. "Sest sina tähendad neile teistsugust maailma kui nende väike koduküla. Raha tähendab neile ennekõike võimalust saada haridust ja tulla oma eluga normaalselt toime,” räägib Elina.
Elina käis koos kaheksa-aastase poja Jakopiga Põhja-Ghana Nabdami piirkonnas asuvas väikses Kongo külas oktoobrikuus, et osaleda MTÜ Mondo ja ERRi koostöös valmiva dokumentaalfilmi “5800 kilomeetrit koolini” võtetel ning kohtuda orvuks jäänud 10aastase Richardiga, kelle kooliteed Elina toetab.
Kahe särasilmse poisi, heledapäise Jakopi ja tumedanahalise Richardi koolide vahele jääb linnulennul 5800 kilomeetrit ning nende koolimajad erinevad üksteisest nagu öö ja päev.
Richard on pärit kuuelapselisest perest, mõlemad vanemad on aga surnud. Isa suri, kui poiss oli väga väike, nii et edasi elas ta ema, noorema õe ja vennaga. Paraku jäi ka ema elu üürikeseks – ta suri neli aastat tagasi põletushaavadest tingitud veremürgitusse, sest ei saanud õigel ajal arstiabi. Häid arste on Ghanas vähe ja vaesemad pered ei saa tihtipeale arstiabi endale lubada.
Pärast ema surma elab poiss onu peres. Kogukondlik komme, et orbudeks jäänud lapsi kasvatavad lähisugulased, on Elina sõnul Ghanas üsna levinud. Nii elavad ka Richardi õde-venda nüüd teiste lähisugulaste – üks vanaema-vanaisa, teine tädi juures. Lisaks on Richardil kolm täiskasvanuikka jõudnud õde, kel jäi pärast ema surma haridustee pooleli. Nemad peavad keset küla asuvat mahla- ja õlleputkat. Neidude suurim unistus on täita ema surmaeelne soov – et nad saaks oma noorema õe ja vennad taas enda juurde elama võtta. Onu juures on Richardil palju tööd ning õed sooviks, et poisil jääks rohkem aega õppimiseks. Et unistus täituks, on neil vaja raha teenida – pooleli jäänud hariduse tõttu on see raske. Seetõttu on neil kindel soov veel mõni amet õppida ja sel moel elujärge parandada. “Ilma hariduseta naise elu on Ghanas halb, sest siis oled sa mehe ülalpeetav ja sõltud tema tujudest,” annab Elina edasi Richardi õdedelt kuuldut.
