Kool 21. sajandil: „Poisid ehitavad ja meisterdavad. Tüdrukud koovad ja kokkavad. Miks?“

Noormehed ei koperda pärast kodust välja kolimist kohe ehk naise otsa, kes neile toitu keedaks. Seega oleks loogiline, et tüdruk õpiks koolis ka meisterdamist ja ehitamist ning poisid, kuidas endale toit valmis teha ja sokis auk ära parandada

Alguses ma mõtlesin, et mida kräppi?! Mis sooneutraalne lasteaed ja kasvatus, aga nüüd peale viimast vestlust sõbrannaga hakkasin ma mõtlema, et tegelikult miks ka mitte?

Sõbranna tütar tunneb huvi robootika vastu, teda huvitavad asjad ja nende toimimine. Kuidas midagi kokku panna kui oled selle lahti lammutanud ja nüüd koolis käies on ta sunnitud minema tegema käsitööd ja kodundust. Neiu, kes kunagi ei ole suurt huvi näidanud ülesse tikkimise vastu, vaid pigem ehitaks ise patarei, peab nüüd istuma ja tikkima. Jah, see võib tõesti olla eluks vajalik oskus inimesele, kes on sellest huvitatud, aga miks on see kohustuslik? Tõmmatakse ju siinkohal selgelt vahele joon poistele ja tüdrukutele: poisid ehitavad ja meisterdavad. Tüdrukud koovad ja kokkavad. Miks?

Idiootne kuvand

Tänapäeva maailm ei tohiks enam olla kinni selles idiootses kuvandis, kus naised on vaid koduperenaised ja mehed on karjääriinimesed. Miks peavad poisid saama meisterdada ja ehitada ja mitte õppida seda, kuidas süüa teha? Söövad ju mehedki. Ma ei ole veel näinud meest, kes oma puutöö peale selle valmimist nahka paneb. Ikka on vaja ju selleks mingi toit kokku keeta. Eluks vajalikud oskused. Ometi on meie koolisüsteem selline, et surub poisid ja tüdrukud sotsiaalselt aktsepteeritavatesse normidesse.

Tüdrukutele on kogu aeg selgeks tehtud, et te ei tohi olla vähem kui täiuslikud ja eeskujulikud ja puhtad. Poistele jälle lubatakse mürgeldada ja end määrida ja vajadusel provotseerivalt käituda, sest nad on poisid. Ma nüüd ei ütle, et kõik peaksid saama õiguse halvasti käituda, aga peaks saama valida ainete vahel ja saama teha ka seda, mis pakub huvi.

Lasteaias olles on nad ju kõik võrdsel pulgal: kõigil on samad meisterdused ja askeldamised. Kui tehakse viineripirukaid aias, siis teevad neid ka poisid. Ei ole nii, et poistel kästakse samal ajal paberist autosid välja lõigata ja kokku liimida kui tüdrukud viineripirukaid või piparkooke küpsetavad, miks me siis näitame justkui koha kätte tüdrukutele koolis? Algklassides ju enamasti on kõik võrdel pulgal ja sealt edasi on tüdrukutel lubatud vaid kokata ja koristada ja poistel viia ellu oma unistusi.

Siis eeldame aga täiskasvanutelt paindlikkust

Eeldame toime tulemist olukordades, kus nad kunagi olnud ei ole. Olukordades, mis on ebatraditsioonilised rollidest ja raamidest, kus nad terve oma nooruse olnud on. Siis imestamegi, miks naisi ei ole IT valdkonnas. Samas keegi ei kergita kulmu selle peale, miks mehed on fantastilised kokad. See justkui on aktsepteeritav. Samas keevitav naine paneb nii mõnegi mehe segaduses olevalt kukalt sügama.

Kunagi mõned aastad tagasi viidi Eestis läbi uuring teemal, miks on IT valdkonnas nii vähe naisi. Põhjuseks võiks ju pidada ei tea mida, aga reaalne põhjus on soorollid. Tüdrukutele tambitakse põhimõtteliselt maast madalast sisse, et sul ei ole vaja matemaatikat osata, kuna oled tüdruk ja poisse just suunatakse reaalainetega tegelema. Samamoodi tehakse tüdrukutele selgeks, et teil ei ole vaja riskida ja katsetada ja leiutada, sest see ei sobi teie kui tuleviku kuvandiga. IT valdkond on just selline, kus on vaja matemaatikat ja julgust riskida ning katsetada. 

­Minu nimi on Triin (32): olen ema, abikaasa, tudeng ja täiskohaga kontoritöötaja. Meie pisikesse perre kuuluvad Mees (32) ja Piiga (3a).