LOTOVÕIT NAERATAS: "Tänu sellele sain mehe juurest lapsega lõpuks ära minna!"

"Oleks mul kasvõi viis tuhat eurot, jätaksin kõik sinna­paika ja koliksin tütrega mehe juurest minema," ütles Sarita (33) sõbrannale meeleheitele viiduna. Kolm kuud hiljem naerataski talle õnn. 

“Ma ei ole mingi eriline lotomängija, kuid mul oli kolm piletit, millega istusin teleri ees, kui toimus Bingo Loto suvelõpu loosimine. Kui hüüti välja minu pileti number, mille auhind oli reis maiade maale Peruusse, väärtusega viis tuhat eurot, lisaks veel viissada eurot reisiraha, ei uskunud ma oma kõrvu…” Naine loobus reisist ja võttis raha välja. Mõte, mis tal juba mõnda aega oli kuklas tiksunud, sai tänu lotovõidule teoks.

“Kui mees pakkis peale aastavahetust oma asjad ja taas Norrasse tööle läks, pakkisin mina päev hiljem enda ja lapse asjad ning sõitsin Tallinna,” meenutab ta üht jaanuaripäeva neli aasta tagasi. Pakkis kaks kotitäit riideid kokku, pani aasta ja seitsme kuu vanuse tirtsu autosse ning sõitis pealinna, teadmata, kus ta seal elama hakkab või kuhu tööle läheb. Viima­sed seitse aastat olid pannud ta mõistma, et koos elukaaslasega pole enam võimalik jätkata. Isegi mitte lapse pärast.

Tõsi, koos elanud nad suurt ei olnudki – juba nende tutvuse algul töötas mees ehitajana Norras. Varem saadi visiitsuhtega veel hakkama, kuid lapse sünni järel muutus olukord kriitiliseks. Naine oli lapsega kahekesi kodus, tundmata kaugel olevast mehest vähimatki tuge. Ka mehe kodus olles tundis naine end üksi. Kui suhe juba tõsisesse kriisi jõudis, otsustas mees Norras töötamisest loobuda ja tuli tagasi Eestisse. Sarita üritas oma leebel moel suhteid siluda, rääkida ja kokku­leppeid sõlmida, kuid see ei andnud tulemusi. Lapsega tegeles ikka endistviisi vaid tema, mees oli tööl, mängis arvutimänge, jõi õlut ja veetis aega pubides, kust jõudis sageli koju vastu hommikut. 

Sarita tunnistab, et oma juuksurisalongi asutamine oli suur risk. Oma südikusega suutis ta selle ellu viia. Vahepealne kooselu mehega, kes aitas tal salongi ehitada, on lõppenud. Mees oli naise sõnul äärmiselt tore ja abivalmis inimene, oma naisest hiljaaegu lahku läinud kolme poja isa. “Proovisime ligi aasta aega kärgperena elada, kuid sain lõpuks aru, et see siiski ei toimi. Ju me saime kokku valel hetkel,” lausub Sarita väikse nukrusega.

Loe värskest numbrist pikka lugu, miks paljud naised on nõus taluma aastaid kehva, mittetoimivat suhet hirmust jääda üksi väikese lapsega. Need, kes aga hirmust võitu saades otsustavad minna lapsega oma teed, on leidnud taas üles rahu ja rõõmu!