Oma südames püüan olla tänulik iga kord, kui lihtsamad köha- ja nohuviirused mu pojad Georgi (5,5) ja Tormi (3,5) kätte saavad. Just, tänulik – muude maailmas leiduvate tõbede kõrval oleks lausa imelik kurta. Reaalsuses aga ohkan sügavalt, kui märkan uduseid silmakesi märja ninakese kohal – need ennustavad koduseid päevi. Kui kaua tuleb seekord kodus istuda? Näen tegemist nõudvaid tööülesanded küsimärkidega oma pea kohal mullis nagu koomiksikangelasel.

Äsja, kui kiusaka adenoviiruse pärast pea kolm nädalat jutti kodus istusime, tundsin, et vaja on süsteem­set lähenemist. Et mitte mõistust kaotada ja eelnimetatud tänutunnet oma muidu suht tervete laste eest südames kanda. Tegelikult on esimesed lasteaia-aastad möödas. Rütmist “nädal lasteaias, kaks haigena kodus” on välja kasvanud märksa parem rütm: paar-kolm kuud lasteaias, nädal-paar haigena kodus.

Loe, kuidas haiguste vangist pääseda!