Kiiver on ette nähtud kaitsmaks su last sel ühel korral ja edaspidi ei pruugi see enam nii turvaline olla. Turvavarustust valides tasuks enne ostu teha uurimistööd, kas ja kui turvaline on see toode, mida ostma plaanite hakata. See võib maksta teile teie lapse elu.

Kuna Joel ja Annemaia käivad nüüd iga nädal vähemalt korra ratsutamas, siis oli neile vaja ka isiklikke ratsakiivreid. Kui ma seda laste ratsatreeneriga arutasin, soovitas ta mul pöörduda poodi, mis asub meie ponitalu lähedal. Seega käisime kohapeal kaskasid proovimas kindlustamaks, et lapsed saavad täpselt õiged kiivrid, mis nende peakujuga sobivad. Kuna Annemaia ja Joel on kiiresti kasvavas eas, tundus kõige mõistlikum võtta neile reguleeritavad kiivrid, et tagada maksimaalne kasutusaeg. See tundub ideaalne variant samuti ajaks, kui kiivri alla peab veel mütsi panema, samas saab kiivri parajaks timmida ka suviseks perioodiks, mil mütsi enam vaja pole.

Annul on praegu lilla värvi vaimustus, seega valis tema omale lilla kaska, mille peal pidid loomulikult olema ka hobused. Joelil oli värvist veel suva, seega sai tema musta värvi kaska, sest see mudel istus tal peas kõige paremini. Saada oleks vast olnud ka kirjumaid variante, aga lõppkokkuvõttes on siiski kõige olulisem kiivri turvalisus ja see, et kiiver lapsel hästi peas istuks.

Mõned näpunäited, kuidas kiivrit valida:

  • Kiivri kinnitusrihmad peaksid moodustama Y tähe ja pannal peaks jääma kõrvanibu alla. Mitte mingil juhul ei tohi kiiver katta kõrvu!
  • Kui pead küljelt küljele ja ette-taha liigutada, siis kiiver ei tohi liikuda.
  • Kiivri esimese otsa ja lapse kulmude vahele peaks jääma umbes kahe sõrme jagu ruumi, ning kiiver peab olema kulmudega paraleelselt.

Iga kiiver kaitseb üks kord!

Kas te seda teate, et ka kiivritel on säilivusaeg, samamoodi nagu turvahällidel ja -toolidel? Sarnaselt suuremale osale turvahällidele ja -toolidele, on ka kiivrite säilivusajaks enamasti 5 aastat. Seda muidugi juhul, kui selle viie aasta jooksul pole kiivriga mingit õnnetust juhtunud. Pärast avariid vahetate ju alati turvavarustuse välja? Kiivriga on samamoodi. Kiiver on ette nähtud kaitsmaks su last sel ühel korral ja edaspidi ei pruugi see enam nii turvaline olla, seega tuleks kiiver peale õnnetust välja vahetada. Siinkohal peaks kindlasti tutvuma turvavarustuse kasutusjuhendiga, et kindlaks teha, mis hetkest hakkab kasutusaeg jooksma. Mõnel firmal algab see aeg tootmiskuupäevast, mõnel sellest hetkest, kui kiiver kasutusele võetakse (turvahällide ja -toolidega on sama lugu!).

Samamoodi, nagu ma ei roniks punaste lintide alt ehitusplatsile – kuigi sealt saaksin ehk kiiremini oma sihtkohta, aga samas riskiksin näiteks telliskiviga pähe saamisega – nii ei ostaks ma ka riski peale turvavarustust järelturult. Lapse turvalisus pole minu jaoks asi, millega riskida. Iialgi ei tea mida see “hästi hoitud” antud müüja arvates tähendab. Asi ei pruugi olla avariiline, aga äkki on see lauanurgalt või kapi otsast alla kukkunud, mis tegelikult on sama asi – turvavarustus on rikutud ja ei pruugi enam turvaline olla. Müüja jaoks see võib-olla polegi märkimistväärt asi, aga minu jaoks oleks see ikka väga suur probleem.

Ole teadlik, mitte kokkuhoidlik!

Tänapäeval näevad paljud inimesed vaid potentsiaalselt teenitavaid eurosid, mitte seda, mis on tõeliselt tähtis. Seega valetatakse ka must valgeks ja pannakse sead lendama – peaasi, et raha saab. Ma ei kavatsegi maksta asja eest, mille turvalisuse puhul jääb kahtlusruumi. Kasutatud turvavarustust julgeksin ma äärmisel juhul osta vaid kelleltki oma lähiringkonnast, st kelleltki, kelle turvavarustuse teemaliste põhimõtetega ma nõustun ja keda ma usaldan piisavalt.

Seega, turvavarustust valides tasuks olla teadlik, ning enne ostu teha uurimistööd, kas ja kui turvaline on antud toode, mida ostma plaanite hakata. Lõppkokkuvõttes võib see maksta teile teie lapse elu ja sellega ei taha me ju keegi riskida.

Loe Lipsukese teisi postitusi tema blogist: lipsuke.com

Jaga
Kommentaarid